Connect with us

Uudised

Maihetki minevikust

Äsjased maipühad panevad meenutama mõningaid hetki kaugest minevikust. On ju esimest maid kui töörahva solidaarsuse päeva tähistatud ka Marjamaal läbi aastakümnete ja enamgi. Vastavalt ajastule on see päev saanud ka oma näo. Kuivõrd olid mairongkäigud töötajate vaba tahte avaldus, kuivõrd kommunistide kihutustöö – seda teavad toonased kaasaegsed kõige paremini.
Läinud sajandi kahekümnendad aastad. Tallinnas on töölisnoored maimarsiks hoolega valmistunud. On õpitud revolutsioonilisi laule, tehtud loosungeid. Teiste seas on Kuusalu kandist pärit neiu Murakas, sakste teenijatüdruk. Uhkelt sammutakse rongkäigus, aga ühtlasi on see tervitus saabunud kevadele. Mind seal polnud, sest olin sel ajal “Saksamaa sauna taga”. Nii öeldi inimese kohta, kes polnud veel siia ilma sündinud.
Kolmekümnendad. Toonasest neiu Murakast on saanud Hiiu mehe kositud, Hellamaal kodu rajanud ja peret kasvatanud Elviine Voole. Noor lauluhimuline pereema on mulle mõnikord revolutsioonilisi laule ette laulnud. Nii said need mulle tuttavaks juba enne nõukogude võimu tulekut. Kodus ja kabelis laulis ema siiski baptistilaule, mis mulle sootuks enam meeldisid.
Neljakümnendad. 1945. aasta 1. mail oli Palade kooli seinal rippunud Euroopa kaardil Berliin juba punaste lipukestega ümber piiratud. Esimese rahusõnumi sain kooliteel vastu tuigerdanud vene soldatilt, kes aina kordas: “Voina kontsilas!” (vene k: sõda on lõppenud). Kodus reageeris ema minu uudisele mõtlikult: “Aga mida see rahu meile toob…”
Koolis õpetati meile ülistuslaule isakesele Stalinile, aga ka revolutsiooniaegseid laule. Koolijuhatajal Heleene Liivlaidil oli sõbralik koerakutsikas. Kui tema lähedal mingit lauluviisi ümisesime, muutus kutsuke tähelepanelikuks. Tegime poistekambaga kindlaks, et koerake reageerib laulule “Punane lipp”. Sõnadega: “Lehvi lipp uhkesti üleval/ töörahvast oma alla võta/ ja kutsu kangelased sõtta./ Me lipp töörahva verega/ on pandud loitma leegina.” Vaevalt olime sõnade ja viisiga niikaugele jõudnud, kui kutsukesel koon püsti ja kaeblik ulgumine lahti. Tark koer oli!

Meenutas
VALTER VOOLE

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...