Homme tähistatakse 100 aasta möödumist Hiiumaa tuletõrje sünnist. Taaskord tänu kalevivabrikule Hiiumaale jõudnud pritsumeeste tegemistest kirjutas tänane Kõrgessaare Tuletõrje Seltsi juhatuse liige Miko Malk 2017. aastal Päästekolledži lõputöö, millel põhineb järgnev artikkel.
Tuletõrjetegevus Hiiumaal sai alguse juba 19. sajandil, kui 1829. aastal lõi krahv Ungern- Sternberg Hiiu-Kärdla kalevivabriku. Seoses tööstusliku suurtootmise algusega pandi alus ka tuleohutusele ja selleks moodustati vabriku meestöötajatest vabatahtlik tuletõrjujate salk ning soetati esmased tulekustutusvahendid, mille hulka kuulusid käsiprits ja voolikud.
1923. aastal alustati Kärdlas tuletõrjesalkade loomist. Salku tekkis mitu ja igal salgal oli oma tuletõrjeprits. Pritsid asusid pritsikuurides ja kuure oli üle Kärdla kokku kuus. Eesti Vabariigi ajal ei muretsenud kalevivabrik enam eriti tuleohutuse pärast ja kasutas oma tulekustutusvahendeid. Sellegipoolest käis Kärdlas vilgas tuletõrjetegevus. Olemas oli näiteks
oma puhkpilliorkester. Tuletõrjesalgad olid koosseisu poolest oma aja kohta küllaltki suured. Näiteks Tiigi tänava salk koosnes 17 liikmest.