Eelmise aasta lõpp oli Hiiumaa Sadamates tormiline. Esmalt uus ja vähendatud koosseisuga nõukogu, seejärel poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine juhatuse esimehega. Plats puhtaks.
Nagu selgub, pole probleem sihtasutuses vaid terve suve kestnud hotellidega seotud jama, vaid hoopis tõsisem. Kuuldavasti tuleb klattima hakata mitmetesse kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid auke ning ega seda muudmoodi teha ei saagi, kui tuleb minna vallalt lisa küsima.
Kindlasti on sadamaid Hiiumaale vaja, saarena pole ju teisiti mõeldav. Ja samamoodi nagu riik toetab regionaalpoliitiliselt saari, tuleb vallal toetada ka sadamaid. Teatud piirini. Lõpuks ei ole see enam argument, et Hiiumaa on mereriik ja tal peavad olema väärilised väravad. See piir on volikogu otsustada. Uuel nõukogul, sooviga uuesti alustada, on kindlasti ka volikogu silmis veidi rohkem usalduskrediiti kui lahkunud juhtidel.
Kõik Hiiumaa Sadamatega seotud probleemid ja kohati ka üsna halb kommunikeerimine on muuhulgas paratamatult olnud sihtasutusele korralik mainekahju. Seda paraku enam kaotada ei saa, tuleb vaid tõestada, et aetakse asju teisiti. Korrektsemalt, läbipaistvamalt.
