VALLAVANEMAD MINISTRILE | Sõru-Triigi laevaliin vajab tihedamat graafikut

Täna tegid Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ja Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk saarte ühise pöördumise regionaalminister Madis Kallasele, milles toovad välja ettepanekud, kuidas toetada koostööd ja suhtlust Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Hiiu Leht avaldab selle täismahus.

Austatud regionaalminister

Mereteed on saarte jaoks läbi aegade olnud tähtsaimateks ühendusteedeks. Hiiumaa ja Saaremaa jaoks on regulaarne laevaühendus elulise tähtsusega nii mandri suunal kui ka mõlema suursaare vahel.

Hiiumaa ja Saaremaa vahelise Sõru-Triigi reisiparvlaevaliini veomaht on aastaid püsinud ühel tasemel. 2022. aastaks kavandas riik 1522 reisi, 2023. aastaks 1524 reisi. Aprilli algusest septembri keskpaigani on juba aastaid teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti vaid üks väljumine kummastki sadamast.

Praeguseks on saarte vaheline liikumine oluliselt aktiivsem kui veel mõned aastad tagasi– Hiiumaa ja Saaremaa on iga aastaga järjest tihedamalt seotud toime- ja majandusruum. Suursaari ühendava parvlaeva väljumisaegadest ja -sagedusest sõltub otseselt, kuivõrd on saarte elanikele ja külalistele avalikud teenused tagatud, areneb ettevõtlus, toimib kolmanda sektori koostöö ning püsivad perekondlikud sidemed.

Järjest tihedamalt on lõimunud meie ettevõtjad. Saaremaa Piimaühistuga on seotud mitmed Hiiumaa piimatootjad, kelle vajadusest lähtudes on üle päeva laeval piimaauto. Hiiumaa suurim mahefarm on arvestatav tooraine tarnija AS-i Saaremaa Piimatööstus mahetoodangu jaoks. Kui see tootja logistikatõrgete tõttu Saaremaaga koostöö katkestaks, siis Saaremaa Piimaühistu kinnitusel jääks Saaremaal mahe juust tegemata.

Lisaks piimavedudele toimib püsivalt märkimisväärses mahus liikumine seoses riigimetsa majandamisega. Riigimetsa Majandamise Keskuse jaoks on erinevates valdkondades Hiiumaa ja Saaremaa üheks regiooniks ja seetõttu töötajad liiguvad ühelt saarelt teisele ja tagasi ühes kuus 20-30 korda.

Tõusvas trendis on Hiiumaa ja Saaremaa liitmine ühiseks teeninduspiirkonnaks erinevates hooldus- ja teenindusvaldkondades. Näiteks varem nimetatud piimafarmide tehnikat hoiavad korras, sh remondivad roboteid, samuti saarlased. Kui ilmneb ootamatu rike, mis võib tootmise halvata, siis remondimehe mandri kaudu ühelt saarelt teisele kohaletulekuga kaasneb arvestatav lisakulu, aga võib kaasneda ka oht loomadele. Samalaadse näitena on põhjust esile tuua elektri- ja kommunikatsioonivõrkude ühist hooldust saartel. Elutähtsate teenuste toimimist tagavad Enefit Connect OÜ, Boftel Estonia OÜ, Telia Eesti AS jt ettevõtjad, kes on oma teenuste tagamiseks samuti järjest rohkem meie laevaühenduse igapäevased tarbijad. Lisaks liiguvad saarte vahel olme- jm teenuste pakkujad alates kodu- ja aiatehnika hoolduse spetsialistidest ning lõpetades maa- või päikeseküttesüsteemide rajajatega.

Ka ametiasutustes on üha enam ametnikke, kes peavad korrapäraselt mõlema saare elanikke teenindama. Näiteks ohvriabi töötaja, kelle töö iseloom nõuab kiiret reageerimist, on suursaartel ühine. Niisamuti tegutsevad mõlemal suursaarel näiteks Põllumajandus- ja Toiduameti ning eririigiasutuste regionaalvaldkondade osakondade töötajad.

Saartevaheline liikumisvõimalus on oluline ka ühenduste taristute haldajaile. Heltermaa ja Sõru sadamad kuuluvad AS-le Saarte Liinid, mille kontor asub Saaremaal. Kõnealused sadamad ja nende korrasolek on meie parvlaevaühenduse alustaladeks. Kärdla ja Kuressaare lennuväljad kuuluvad AS-ile Tallinna Lennujaam ja nende vahel toimub palju töötajate liikumist nii tehnika kontrolliks, õppusteks kui ka koolitusteks.

Laevaliini vajavad ka metsatööstuse ettevõtted. Kahjuks ei võimalda laevade kandevõime soovitud mahus suuri veoautosid teenindada. Abiks oleks tihedam graafik.

Eriti keeruline on ühise majandus- ja haldusruumi toimimine talvehooajal, mil sõidugraafik hõreneb. Näiteks saab Saaremaalt tulles Hiiumaal töö tegemiseks valida vaid esmaspäeva ja kolmapäeva. Teistel päevadel (mil päevas on üks sõit Hiiumaa ja üks sõit Saaremaa poolt) tuleb Saaremaalt tulijal kas ööseks Hiiumaale jääda või siis mandri kaudu ringiga tagasi Saaremaale sõita, millega kaasneb arvestatav aja- ja rahakulu. Lisaks on seetõttu võimatu operatiivselt sündmustele reageerida, nagu eeldab näiteks ohvriabi töötaja ja elektrivõrkude remondibrigaadi töö iseloom.

Järjekindlaks reisijatevooks on saanud õppeasutustes õppimisest tulenev liikumine. Õppimine naabersaarel on muutunud järjest populaarsemaks – kui veel mõned aastad tagasi õppis Kuressaare Ametikoolis kümmekond Hiiumaa noort, siis eelmisel kooliaastal juba 23. Naabersaarelt pärit õpilasi jagub ka Hiiumaa Ametikooli. Lisaks õppijatele vajavad tihedamat liikumisvõimalust just talvel, õppeperioodil ka koolide pedagoogid. On õpetajaid, kes tulevad mandrilt ja oleksid valmis liikuma üle Soela väina teise ametikooli tunde andma, kui sõiduplaan selleks võimaluse annaks. Seega igapäevaselt kaks edasi-tagasi reisi aitaks parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ka hariduse valdkonnas.

Tulenevalt olukorrast maailmas on eelnevale lisandunud riigikaitseline kontekst. Hiiumaa ja Saaremaa kaitseliitlased moodustavad ühise Saarte maleva. Suursaared on ühine operatsiooniala, mistõttu vahetu koostöö ühisharjutustes ja -koolitustes on saanud Kaitseliidu kinnitusel igapäevaseks teemaks. Sama vajadus on ka muudes turvalisuse valdkondades, nii Päästeametil, Politsei- ja Piirivalveametil kui ka vabatahtlikel merepäästjatel. Partnerite kinnitusel pärsib talvine hõredam graafik nendes valdkondadest toimuvat märgatavalt. Näiteks reedel peab Hiiumaalt Saaremaale tulnud inimene juba varasel pärastlõunal end sadama poole sättima, sest kui ta kell 17 väljuvale laevale ei jõua, siis järgmine võimalus Triigist Hiiumaa poole saada on alles laupäeval kell 19 väljuva laevaga.

Arvestama peab ka asjaolu, et suursaari ühendab lisaks majandusruumile ka ühine elukeskkond – nii perede ja sugulaste liikumine kui ka kultuurisidemed ja näiteks hiidlaste poolt vaadates spaaturism.

Eelnimetatud liikumisvoogusid ja Sõru-Triigi parvlaevaliini tähtsust nii Hiiumaa kui ka Saaremaa kogukonnale kinnitab ka piletite müügi statistika. Kui praeguse aasta esimese seitsme kuu jooksul täispileti ostjate hulgas oli saarte elanikke ligi pool, siis talvise hõreda graafiku kehtivusajal oli kohalikke suisa 4/5. Suvisematel kuudel, mil reise on rohkem, vähenes saarte elanike hulk täispiletite hulgas pooleni.

2023. aastal on otse üle Soela väina liikumise vajadust suurendanud ka kütusehinna tõus – mandri kaudu liikudes lisanduvaid kilomeetreid rahasse ümber arvutades tõuseb eelnimetatud teenuste hind hiidlaste ja saarlaste jaoks ebaõiglaselt kõrgeks. Mainimisväärne on ka asjaolu, et kui ei ole võimalik liikuda Sõru-Triigi liinil sõitva praamiga, kus kehtib saareelaniku soodushind, siis mandri kaudu ringi sõites maksab hiidlane Saaremaa liinil mandrireisija hinna ja saarlane Hiiumaa liinil samuti.

Lisaks töökorralduslikule vajadusele toetab graafiku tihendamise taotlust asjaolu, et reisijate ja parvlaevaga üle viidavate sõidukite arv on aastatega püsivalt tõusutrendis.

Seitsme kuu (jaanuarist juulini) statistikas on näha, et 2023. aastal on reisijaid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 16% rohkem. 2019. aasta kui viimatise COVID-viiruse levikule eelnenud tavapärase aastaga võrreldes on tõus suisa 26%. Sõidukite ülevedu on veelgi rohkem suurenenud – võrreldes eelmise aastaga 22% ja 2019. aastaga 36%.

Suvekuude (juuni-juuli) numbrid on samuti tõusujoones. Võrreldes eelmise aastaga on kahe suvekuuga olnud rohkem 9% reisijaid ja 21% sõidukeid. Võttes baasiks 2019. aasta on sel aastal reisijaid 27% võrra rohkem, ja sõidukeid suisa 43% rohkem.

Nagu eespool öeldud, on riigi tellimus reiside arvuks Hiiumaa ja Saaremaa vahel olnud aastaid samal tasemel (2022=1522, 2023=1524). Kuna soovitud reisile on pileteid järjest keerulisem saada, siis võib eeldada, et suurem üleveonumbrite kasv on liiga hõreda graafiku taga. Statistikat selle kohta, kui palju reise on 100% välja müüdud, meie käsutuses kahjuks ei ole. Ka on võimatu hinnata, kui paljud inimesed on reisist loobunud või kasutavad mandri kaudu ringi sõitmist.

Ettevõtjate kinnitusel on praegune suurte sõidukite veomaht septembrist aprillini oluliselt piiratud. Oma roll on selles ka ohtlike veoste tihedamini liikumises. Nt OÜ-l Saare Gaas on Hiiumaal tekkinud kindlad partnerid, kes gaasi vajavad. Gaasimahutiga sõiduk on ohtlik veos, mistõttu sellele laevale paigutatakse tavapärasest vähem sõidukeid. Seega selle laeva veonumbreid vaadates ei ole võimalik tuvastada, et laev oli täis ja osa võis mahagi jääda. Sellise lastiga laeval on üleveetavate sõidukite arv statistilises mõttes tavapärasega võrreldes hoopiski langenud.

Kuna liikumine suursaarte vahel on tihenenud ja laev on väikese kandejõuga, siis suurematele sõidukitele pileti ostmist peab järjest enam planeerima. Lähipäevadele seda teha enam ei saa, piletid on välja müüdud. Suure auto parvlaevale Soela mahutamine üldjärjekorras oodates on aga vähetõenäoline. Enamasti sõidu iseloom sellist riski ka ei võimalda võtta. Seega veomahu suurendamine talveperioodiks aitab vähendada koormust senistele väljumistele, mis omakorda annab võimaluse rohkem autosid üle vedada.

Eeltoodust lähtudes teeme ettepanekud:

• veomahtu Sõru-Triigi parvlaevaliinil suurendada ja leida võimalus tagada aastaringselt minimaalselt kaks väljumist päevas kummastki sadamast;
• seada väljumiste kellaajad selliselt, et need oleksid tööpäevadel ja nädalavahetustel erinevad. Näiteks laupäevane esimene reis Sõrult võiks sügistalvisel perioodil toimuda senise kella 08.15 asemel kell 10.00.

Lugupidamisega

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk