Connect with us

Valimised 2023

Mida teha, et Hiiumaa ettevõtlus areneks?

Palle Kõlar.

Statistiline palgatase Hiiumaal räägib meile, et olukord ei ole kõige roosilisem. Palgad on Eesti lõikes madalaimad ning see olukord iseenesest ei muutu. Kuid mida siis teha?
Hiiumaa on ainulaadne ja seda mitmes mõttes. Erinevaid nišše on siin lihtne leida. Mida on meil, mida paljudel teistel ei ole? Unikaalne loodus ja turismi­võimalused, kultuuripärand, tuletornid, meri 360 kraadi ja sellega seonduvad võimalused, toimiv tööstusharu – kalandus, mitmekülgsed ja osavad inimesed, teistmoodi elutempo, rahu ja vaikus.
Kuidas seda kõike ettevõtluse arendamiseks ära kasutada?
Hiiumaa on atraktiivne turismisihtkoht kogu Euroopas, millest ei ole mõtet vormida Türgi või Egiptuse koopiat. Pigem võiks jääda nišiturismi valdkonda ning strateegiliselt meelitada siia külastajat, kes otsib ja naudib just seda, mida on Hiiumaal pakkuda. Nii ei kaasneks sellega meeletuid masse ja tšarterlendude kaupa purjus külastajaid. Saart külastab see, kes hindab loodusturismi, aktiivturismi, mereturismi.
Tööstuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab meil olema mingigi konkurentsieelis. Kui Hiiumaal toodetakse toodet X ja sama toodet saab toota ka mandril, on kahjuks logistika tõttu Hiiumaa tootja koheselt kehvemas seisus ning see peegeldub toote hinnas, mis omakorda peegeldub palgatasemes. Peaksime keskenduma sellele, mida mujal pakkuda ei saa või mida on mujal keeruline pakkuda. Nii oleks võimalik tegutseda osaliselt või täielikult väljaspool konkurentsi. Isiklikult vaataksin eelkõige kohaliku tooraine väärindamise suunas.
Hea näide on Hõbekala, kes tegeleb juba aastaid kala väärindamisega. Seda ei saa Võrus paiknev ettevõte edukalt matkida, sest ta paikneb Võrus. Ettevõte on teinud räimest delikatesstoote ning saavutanud sellega hoopis teise hinnataseme. Sama mudeli järgi saaks Hiiumaal veel palju ära teha.
Minu tähelepanek Hiiumaal on veel see, et keskmine hiidlane on väga osav. Tihti seda ise ei teata, sest võrdluseks on teised kohalikud, kes on sama osavad. Hiiumaal on tavaline, et keskmine mees oskab autot remontida, purjetada, keevitada, maja ehitada, toru- ja elektritöid teha, kala püüda ja valmistada jne. See on tegelikult tänapäeval äärmiselt haruldane ning selline oskuste pagas on ideaalne vundament väikeettevõtlusega tegelemiseks (turism, väiketootmine, mõne teenuse pakkumine jne). Kusjuures, kui võtta mehe asemel naine, on see oskuste pagas sama suur, lihtsalt väikeste erisustega. Kahjuks enamik kirjeldatud talente töötab kuskil, kus kasutab raha teenimiseks vaid ühte oma oskustest ning seetõttu on ka palk tagasihoidlik. Oleks vaja aktiivset suunamist väikeettevõtlusega tegelemiseks, rohkem koolitusi, töötubasid jne. Sellised talendid ei tohiks ennast raisata.
Loomulikult on ettevõtluse arendamise seisukohast oluline ühendus mandriga. Kui meie viimased aastad on tõestanud, et praaminduses on pidevalt negatiivseid üllatusi, siis selle najalt on väga raske saart üldse arendada. Kord hirmutatakse külastajad ära, sest nad ei pääse saarele ega koju ning seejärel katkevad ettevõtjate tavapärased tarned jne. Sellised vead on pöördumatute tagajärgedega ning tegelikult välditavad, kui on olemas plaan. Tippaegadel peaks liini teenindama kolm praami ning muul ajal olema piisava suurusega varupraam alati koheselt võtta. Samuti ei ole kuidagi vabandatav olukord, kus sügisel madala veega ei saa praam sõita, sest süvendustöödega Rukki kanalis jäädi hiljaks. Ka see on välditav. Ettevõtluse arendamise seisukohast peab ühendus mandriga käima kui kellavärk, ilma tõrgete ja ootamatusteta. See puudutab absoluutselt kõiki harusid saarel.
Hiiumaa ettevõtluse arendamise seisukohast võiks keskenduda nišiturismile, kohaliku tooraine väärindamisele ning osavate hiidlaste oskuste õigele realiseerimisele. Kui need asjad oleks pidevalt luubi all, siis tõuseb ka palgatase! Ja loomulikult peab seda kõike toetama veatult toimiv ühendus mandriga.

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...