LEA VAHER LUNDIN “Ei osanud oodata, et meid Hiiumaal nii sõbralikult vastu võetakse,” ütles Catharina enne äralendu lennujaamas. Tema abikaasa kinnitas, et Hiiu saar näitas neile oma parimat külge.
Kuidas leidsite tee Hiiumaale?
Erik von Post: Tulime Eestisse Mälari järve lähedalt. Elame esivanemate poolt pärandatud talus ja oleme mitmendat põlve põllumehed. Kuulume ka Rootsimaa Šoti mägiveiste ühingu liikmete hulka. http://www.highland.nu
Catharina von Post: Lugesime talvel ajalehest
Highland cattle bladet teadet, et Eestisse soovitakse osta noori Šoti mägiveiseid. Esmalt mõtlesime, et see ei lähe kohe mitte.
EvP: Me ei olnud varem oma veiseid piiri taha müünud. Hiljem leidsime, et meil just selles vanuses loomad kasvamas, kavatsesime nad nagunii ära müüa.
CvP: Uurisime interneti kaasabil meie põllumajandusameti kodulehelt, millised elusloomade ostu-müügi nõuded kehtivad Rootsis ja teistes EL maades. Infot oli kasinalt, müük tundus olevat keeruline. Maikuus tuli Indrek Sammal meile külla, saime hea kontakti. Muutusime muu hulgas uudishimulikuks – mis maa see Eestimaa on ja kes on need paljukiidetud hiidlased? [Selgituseks, et Hiiumaad ja hiidlasi kiitis neile allakirjutanu.]
Kas olete Eestis ka varem käinud?
EvP: Aastatetagune Tallinna lühikülastus kinkis meile igati häid mälestusi. Aga kõik mis linnast kaugemal, jäi toona teadmata.
Paistab, et oma loomade edasine elukäik on teile väga oluline?
EvP: Jah, oleme neile ikka kõige paremat soovinud. Seetõttu ka mitme mere taha tulek.
CvP: Külastasime Hiiumaal erinevaid loomaomanikke, saime vaadata-küsida-võrrelda, kuidas meil ja hiidlastel nende rahumeelsete loomade kasvatamine algas ja aastatega on edenenud. Ly Kogermann andis meile väga hea ülevaate 1998. aastal alustatud Šoti mägiveiste projektist tänaseni välja. Ligi 3000 Hiiu maakonnas elavast lihaveisest on 300 ümber just selle tõu esindajad.
Meil oli hea võimalus näha loomi nii Mudaste ja Pihla kui ka Nasva külas. Hämmastas, et veistel on nii head tingimused: avarad karjamaad, kuuma päeva eest varjumiseks metsatukad, enda jahutamiseks samas kõrval mere- või lahtede vesi… Nägime ka kui tihe roostik ja võsa on seal, kus veiseid ei karjatata. Kõrgessaare vallas nähtud laheäärne lammaste karjamaa oli ka tunduvalt metsikum – nende jaks ei käi liig tihedaks kasvanud kadastikust ja kiirekasvulistest taimedest üle. Šoti mägiveiste poolt taas madalmuruseks söödud rannaala annab aga uued võimalused oma elu korraldamiseks selle elukohaga kohanenud linnuliikidele. Nii Rootsis kui Eestis on meie eesmärk bioloogiline mitmekesisus, head abilised on selle saavutamisel kulda väärt. Ly Kogermann rääkis meile, et siinsed loomakasvatajad on korduvalt külastanud oma kolleege Rootsis, Taanis, Šoti- ja Saksamaal ning mujal. Oleme olnud neile ka võõrustajad. Koostööd on arendatud ikka vastastikuse huvi ja tulu eesmärgil.
Mida huvitavat veel saarel kogesite?
CvP: Külastasime Hiiumaa muuseumi Pikas majas eksponeeritud Eesti kuldajastu kunstnike näitust “Ühe keti neli lüli: Laikmaa, Vabbe, Mägi, Kits”. Jalutasime muuseumi taga pargis, kus kunagi siin elanud rootslased mere ja pargipuude kohina saatel puhkavad. Mõtlikuks ja nukraks tegi nende saatus…
EvP: Vaemla Vill oli omaette elamus – omanikud jagasid lahkesti selgitusi nii masinate kui nägusa toodangu kohta.
CvP: Kassari muuseumis pakkusid äratundmisrõõmu vanad töö- ja tarberiistad, üllatas, et osadel esemetel on väga sarnased eesti- ja rootsikeelsed nimetused. Huvitav oli kuulda, kes Hiiu saarel ajalooliselt elanud, millega tegelenud. Samuti näha Rootsi tänavat Kärdlas, Posti ja
Rootsi külasid. Kahe päeva sisse mahtus päris suur hulk sündmusi ja külastusi, veel rohkem jäi nägemata.
EvP: Tahame siia kindlasti tagasi tulla, näha meilt toodud loomade järgmist põlve, loomadele ehitatavaid talverajatisi, võtta aega puhkamiseks. Ja siis need juba end sügisvärvidesse rüütavad metsad! Kui ilusad need olid!
CvP: Ei osanud oodata, et meid Hiiumaal nii sõbralikult vastu võetakse.
EvP: Hiiumaa näitas meile oma parimat külge.
küsitles ja saatis tõlgina
Hiiumaa giid
LEA VAHER LUNDIN
