Jälgi meid
Hiiumaa Glögikohvikute Päev 23.11-07.12

UUDISED

Kingsepp parandas Hiiumaa maratonirekordit

ERAKOGU
Alates 11. septembrist 2022 on Anni Kingsepa isiklik rekord ja Hiiumaa naiste joostud maratoni­rekord 3:09:46.
Anni Kingsepp tunnistas, et neist numbritest ei osanud ta üksi treenides isegi mitte unistada ja reaal­suseks on need saanud tänu treener Ahto Tatterile.
Hiiumaa naiste maratonirekord oli tema nimel tegelikult juba 2021. aasta septembrist, kui ta Tallinnas jooksis aja 3:24:09. Enne seda kuulus rekord Merike Vanjukile, kes on jooksnud Tartus 2012. aastal aja 3:24:38.
Selle aasta kevadel maikuus suutis Anni Riias joosta 3:12:50 ja nüüd Tallinnas 3:09:46. “Traditsiooniliselt tähistan ma isiklikke rekordeid, ostes poest kolleegidele ja ka endale maiustust Neegrimusi – sest see on lihtsalt nii hea!”
Juhendaja distantsilt
Viimase aja saavutuste eest tänab ta oma treenerit Ahto Tatterit. Koostöö temaga on kestnud vaid paar aastat, kuid tulemused on juba näha.
2020. aastal, koroonapandeemia ajal tekkisid Kingsepal raskused, leidmaks motivatsiooni treenida ning siis otsustas ta 2020. aasta suve lõpus pöörduda koostöösooviga Sparta spordiklubi treeneri Ahto Tatteri poole. “Teadsin, et ta on Hiiumaa juurtega ning jooksnud ise väga kiireid aegu,” selgitas ta. “Sain Ahtolt üsna kiiresti vastuse, et tal oleks ekstra hea meel, kui saaks kedagi kodusaarelt aidata.” Annil omakorda oli siiralt hea meel, et Ahto oli valmis teda distantsilt juhendama.
Sedasi nad ongi juba kaks aastat koostööd teinud. Ahto saadab talle treeningkavad ja Anni siin Hiiumaal siis nende järgi treenib. Ahtol on juurdepääs tema spordikella andmetele, mille järgi ta saab siis hinnata treeningu edukust ja uusi treeninguid planeerida.
Anni ütles, et Ahto Tatter on tema esimene treener ja ta on temalt õppinud väga palju treeningute kohta, alustades sellest, milline peab olema pulss ja millise iseloomuga trenne üldse on vaja teha, et kiiremaks saada.
“Näiteks üksi treenides kogusin ainult kilomeetreid, ma ei teinud üldse taastavaid jookse ega lõigutrenne, minu jookstrennid olid kõik ühes ja samas pulsitsoonis ja tempos,” kirjeldas ta oma treeningrežiimi.
“Ahtolt on ka inimesena väga palju õppida – tema suhtlusstiil on imetlus­väärne, ta oskab alati innustada, julgustada ja motiveerida. Isegi kui mul ei lähe võistlustel või ka trennis päris ideaalselt, siis tema oskab alati vaadata edukasse homsesse,” rääkis Kingsepp.
Anni Kingsepp pole sugugi kogu aeg võidujooksu harrastanud. “Minu mäletamist mööda oli see vist 2015. aastal, kui ma endale üllatuseks võitsin Hiiumaal Kõpus naiste poolmaratoni distantsi, tolleks hetkeks olin ma treeninud veel üsna vähe,” meenutas ta. “Kuid see võit andis mingi tõuke ja sellest ajast olen rohkem treeninud.”
Võistlushimu maratonilt
Jooksmine ongi peamine ala, millega Anni nüüd teadlikult tegeleb. Harrastab siiski muidki alasid, kuid süsteemselt ja plaani järgi ta muid trenne ei tee. Vahel sõidab rattaga, vahel käib ujumas, vahel mõnes rühma­treeningus, kuid seda kõike pigem nagu jooksu toetava tegevusena. Näiteks viskemängu Mölkky mängib ta rohkem toreda seltskondliku tegevusena suviti. “Kuna Hiiumaa-Saaremaa maamängus peab olema meeskonnas ka üks naine, siis on mul olnud au kahel viimasel aastal hiidlaste tiimi kuuluda,” ütles Anni. Viimati augustis rõõmustas ta koos kaaslastega, et Saaremaa vs Hiiumaa maavõistlusel mölkkys jäeti rändkarikas koju.
Jooksev matemaatikaõpetaja
Anni Kingsepp soovitab neile, kes kahtlevad selles, kas jooksmisega tasub tegelema hakata, jooksma endale jõukohases tempos ja kas või kord nädalas. Kui üksi jooksma minna ei taha, siis võib tulla teisipäeviti Hiiumaa jooksugrupi ühis­treeningule. “See on kõigile jõukohane ja tasuta,” soovitas ta.
Anni Kingsepp töötab Hiiumaa gümnaasiumi matemaatika­õpetajana. Töö koolis õpilastega on tema arvates selline tunne, mis on natuke sarnane trenni või võistlusega. “Vahest on nii hea ja kerge, kõik klapib. Teinekord on selline väsitav ja raske, justkui ebaõnnestub, aga alati tahan uuesti minna,” kirjeldas ta. “Mulle päriselt meeldib mu töö ja ma tõesti tahan igal hommikul minna nende noorte inimeste juurde, kes on meie tulevik. Ja kui ma ühel päeval enam ei taha, siis on aeg teha midagi muud.”

Veel lugemist: