Connect with us

Uudised

Rohenäpud ja poris mängivad lapsed on kõikse õnnelikumad?

Ulvi Raamat/ Kuressaare ametikool
Uuringust selgub, et üks imeline bakteritegelane nimega Mycobacterium vaccae, mida inimesed looduses ja aias toimetades söövad (aeg-ajalt rändab ikka mõni enda kasvatatud porgand degusteerimiseks hamba alla) või sisse hingavad, aktiveerib ajus neuroneid, mis toodavad heaolu­hormooni serotoniini, vahendab Kuressaare Haigla oma sotsiaalmeedia lehel.
Ilmselt pole siis imestada, et kõige kirglikumad aednikud ütlevad sageli, et nende aed on see parim “õnnelik koht” ja et aias toimetamine vähendab stressi ja tõstab nende tuju.
Bristoli ülikooli ja Londoni ülikooli kolledži teadlaste tuvastatud leiud aitavad mõista, miks immuun­süsteemi tasakaalustamatus jätab mõned inimesed haavatavaks meeleoluhäirete ja depressiooni suhtes.
“Need uuringud aitavad meil mõista, kuidas keha suhtleb ajuga ja miks on terve immuunsüsteem vaimse tervise säilitamiseks oluline. Samuti panevad need mõtlema, kas peaksime äkki kõik natuke rohkem aega poris mängides veetma,” ütles
dr. Chris Lowry, Bristoli ülikooli uuringu juhtiv autor.
Ilmselt näeme seda poris mängimise kirgastavat mõju laste pealt, kes saavad mudas möllates tõelise energialaengu.
Huvi projekti vastu tekkis pärast seda, kui vähipatsiendid, keda raviti bakteriga Mycobacterium vaccae, andsid teada oma elu­kvaliteedi paranemisest. Kui teadlased uurisid hoolikalt katsetes osalevate hiirte ajusid, avastasid nad üllatusega, et ravi M. vaccae’ga aktiveeris rühma neuroneid, mis toodavad serotoniini. Arvatakse, et serotoniini puudumine ajus põhjustab inimestel depressiooni, seega võib M. vaccae mõju hiirte käitumisele olla tingitud serotoniini vabanemise suurenemisest aju meeleolu reguleerivates osades.
Uued uuringud toetavad seda hüpoteesi, kuid ka edaspidiseks on kavandatud uuringuid selleks, et teha kindlaks, kas M. vaccae’l, teistel bakteritel või farmatseutilistel ühenditel on serotoniini neuronite rühma aktiveerimise kaudu anti­depressantidele sarnane mõju.

Toimetaja
HARDA ROOSNA

Allikas: www.sciencedaily.com

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...