KARIN KIRTSI Suurima summa, 18 000 eurot eraldas amet Orjaku mõisa peahoone varemete katustamiseks. Suuremõisa juustukoja meierei välismüüri ja juustukoja seina restaureerimistöödeks andis amet 8000 eurot, Käina kirikaia kabeli katusetöödeks üle 7000 euro ja projektdokumenatsiooni koostamiseks sai Puski õigeusu kirik 7000 eurot. Väiksemad summad, vastavalt 2500 eurot ja 2000 eurot, läksid Kogri koolimaja ja Matsi tuuliku avariitöödeks.
Kunstimälestiste meetmest anti 4700 eurot Käina palvela harmooniumi restaureerimiseks. Samuti mingi summa 19. sajandist pärit Kärdla kiriku kantsli restaureerimiseks. Selle töö maksumust pole ära toodud, kirjas on, et töid tehakse vastavalt 2016. aasta septembris kokku lepitud tegevuskavale.
Teiste seas jäid rahastuseta EELK taotlused, milles ühes küsiti tuge Kärdla kiriku vundamentide välistöödeks ja teises kiriku tornikiivri restaureerimistöödeks. Veel küsiti tuge Kärdla reservelektrijaama korstna, Puulaiu võrgukuuri, Mihkli talumuuseumi hoonete, Suuremõisa lauda, Õngu tuuliku ja Kassari kabeli restaureerimistöödeks. Ka need taotlused jäid rahuldamata.
Kogusumma 1,4 miljonit eurot
Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Kokku laekus muinsuskaitseametile üle 300 toetuse ja taotluste kogusumma oli üle 8 miljoni euro.
“Paljude hoonete remondivõlg on kasvanud üle kriitilise piiri, pea kolmandik ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus, selle trendi muutmiseks on vaja lähiaastatel suurendada investeeringuid kultuuripärandi säilitamisse,” tõdes ameti peadirektor Siim Raie, et toetusevajadus on suur.
Tänavu said samast taotlusvoorust toetust nii muinsuskaitsealused ehitised ja kunstimälestised kui ka pühakojad. Vaatamata sellele, et programm “Pühakodade säilitamine ja areng” lõppes eelmisel aastal, toetab muinsuskaitseamet pühakodasid edasi samas mahus.
Pühakodade toetuseks eraldab amet sel aastal 645 000 eurot, muude ehitismälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste toetuseks 626 000 eurot, väärtuslike detailide konserveerimiseks ja restaureerimiseks 95 000 eurot ja ettenägematute tööde reservi jääb ligi 70 000 eurot.
Sel aastal käivitus järgmiseks neljaks aastaks pilootprojektina taluarhitektuuri taotlusvoor, mille maht 100 000 eurot aastas.
Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisel hakkab riik osaliselt hüvitama mälestise omanikule seda osa kuludest, mis on muinsuskaitseseadusest otseselt tulenev kohustus – objekti uuringute läbiviimine ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.
