Connect with us

Varese lood

Vinduv kevadkuu – märts

Tapio Vares
Meie kliimas algab kevad enamasti siiski alles aprillikuuga. Märts on nagu tema on. Peale sooja veebruari, mil sai juba rahumeeli istutustöid teha, keeras märts ette külmema külje.
Mandril, kus lumi maas, kestis talv edasi, saartel aga oli maa enamasti lumevaba. Ja vähemalt lumikellukeste valgeid nuppe murudes ja põõsaste all ohtralt helendamas. Juba kuu algul jäi Kärdlas silma ka lumekupp. Lumisevõitu saare keskosas Nõmbal pole neist aga veel märkigi. See-eest punab teralise lume seest üks julge alpikanninupp. Hõredas palumännikus on aga rohelised lehed välja ajanud mullu sinna torgitud nartsisside sibulad.
Muuseas ka Portugalist pärit Fernandesi nartsissi niitjad lehed. Paraku on need õrnukesed ja üsna külmavõetud. Tore igatahes, et selle lõunamaise liigi sibulad talve üle elasid, hoolimata peagu paljaskülma paarikümnest miinuskraadist.
Huvitav sibullill on mesitäht. Pärit soojast Põhja-Argentiinast, ent sügisel mullast ilmunud lehed on haljana püsinud läbi talve.
Kuid see kõik on aiailu. Aga meie oma kodumaine loodus? Ei ole veel sinililli ega midagi. Siiski, tuttav Sõrvest teatas juba veebruaris, et tema on sinililleõied ära näinud. Peamiseks kevade märgiks olid seni vaid valkjalt hiilgavad pajutibud. Mõnel aastal on sarapuud märtsi keskel juba suurtes kollastes urbades, tänavu alles hakkavad tasahilju pikemaks venima.
Jah, kõik ootavad. Pole ju sooja. Olid külmad udupäevad, miinuskraadidega ööd ja maa kippus taas pealt jäässe kahutama. Isegi musträstad ei viitsi veel eriti laulda.
Teisalt, lindude kevadränne juba käib – 6. märtsi õhtupoolikul kostus Tubala lagedate tagant kaugusest imelikke kriikseid. Sookured?? Olidki nemad. Lendasid krugiseva kräginaga lähemale ja siis helisevalt kruuksudes otse üle pea. Tavaliselt saabuvad sookured pigem märtsi lõpupoole.
8. märtsi hommik näitas pilvepäevade järel haruldast päiksepaistet. Ja ennäe, ülalt taevast kostus sirtsatusi ja varsti sirises taevas ehtsast kevadlaulust. Nii Nõmbal kui Ristiväljal, küllap paljudes kohtades mujalgi – põld-lõokesed on kohal!
Üks tegelane, keda ma alati kevadel ootan, on linavästrik ehk jäälõhkuja. Tema on üks kodune, sabaga viipav lind. Eestlased oleks võinud lätlaste asemel linavästriku omale rahvuslinnuks valida. Suitsupääsuke on tegelikult rohkem aafriklane, tema ei julge meile enne maikuud tulla, linavästrik aga saabub juba aprilli algul. Seniks peame ootama, kuniks märts oma vindumised ära vindub.

Veel lugemist:

Uudised

Politsei-ja piirivalveametile tehtud teate kohaselt on tänaseks endine Kärdla osavallavanem Aivar Viidik kahe viimase kuu jooksul kasutanud kahel korral isikliku auto tankimiseks kütusekaarti, mis...

Uudised

Paar kuud kestnud remonditööde järel on Kõpu suvepood avamiseks valmis. Coop Hiiumaa juhataja Kaja Antons ütles, et kauplus plaanitakse avada kolmapäeval, 22. mail. Müüjatena...

Uudised

Hiiumaal tehakse 4. mail toimuvate Teeme Ära! talgute korras korda näiteks kormoranide vaatamise pink, rajatakse õpiaeda ja tehakse lihtsalt kevadist koristust.  Männamaa külaselts korraldab...

Uudised

Kärdlas peetud Lääne-Eesti provintsiteatrite festivalil said üheteist trupi seas laureaadiks ka Salme Vallateater ja Taritu Tubateater. Hiidlaste endi Naaditeater tõi Kärdla kultuurikeskusesse ka täismaja...