Tartu Ülikool teeb üleeestilist reovee seiret, mis annab infot SARS-Cov-2 nakkuse piirkondlikust levikust.
Seiresüsteem põhineb rahvusvahelisel kogemusel, mis näitab, et reoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi enne kliiniliste patsientide leidmist. Seire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta. Uuringu eesmärk on varjatud kollete avastamine ja puhangudünaamikate jälgimine. Seireandmed on terviseametile ja kriisikomisjonidele toeks viiruse võimaliku leviku hindamisel.
Reoveeproove võetakse kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades, samuti suuremates rahvusvahelistes ühenduspunktides. Hiiumaa proovide kogumisel on ülikooli partneriks Kärdla Veevärk. Reoveeproovide koroonaviiruse jälgede analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites, kus on olemas vastav tehniline võimekus ja väljaõppega inimesed. Uuringuga alustati tänavu augustis.
Kärdla reoveepuhastist eelmisel (49.) nädalal võetud analüüsist nähtub, et viiruse kontsentratsioon on viimase nädalaga oluliselt tõusnud ja jõudnud mitme Ida-Viru piirkonnaga sarnasesse suurusjärku. Tartu Ülikooli professori Tanel Tensoni kinnitusel võib reovee seire kogemuse põhjal eeldada, et viie kuni seitsme päeva pärast kaasneb diagnoositavate märgatav tõus meie piirkonnas. Algava nädala alguses on kavas võtta reovee kordusanalüüs.
Kärdla Veevärgi juht Toomas Kattel kinnitas, et Kärdla reoveepuhastis on lisaks Kärdlale Palade piirkonna reovesi ja ka püttidega mujalt Hiiumaalt toodav kraam. Seega otsest seost Kärdlaga ei ole ilmselt võimalik tuvastada.
Reovee seirest: https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-seire-reovees
Piret Sedrik
Hiiumaa valla kriisikomisjoni aseesimees
