Valla arengukavas pole riigimajast sõnagi

Riigi kinnisvara aktsia­selts lubab lähikuudel teha tulevase Hiiumaa riigimaja asukoha­valiku, aga valla­valitsus ei tea plaanist midagi, kuigi maakondliku talituse juht Ants Orav on volikogu liige.
Volikogu kinnitas 31. oktoobril Hiiumaa valla arengukava, mis on ühtlasi kogu maakonna arengustrateegia. Dokumendis aga ei leidu sõnagi tulevase riigimaja kohta.
“See teema ei saanud arengu­kavasse minnagi, sest info selle tegevuse kohta puudus vallal igasugune info,” ütles volikogu esimees Aivar Viidik.
Viidik kinnitas, et vallaga pole riigimajast keegi rääkinud ega sisuliselt selle üle aru pidanud. Ta meenutas, et Hiiumaa talituse juhataja Ants Orav tegi ettepaneku selle­teemaliseks kohtumiseks kevadtalvel, kuid siis tekkisid laevaliikluses takistused ja kokkusaamine jäi ühe osapoole saarelesaabumise takistuse tõttu kahel korral ära.
Hiljem Orav enam teemat ei tõstatanud ja info, et Hiiumaa riigimaja kohta on mingi otsus tulemas, jõudis vallavalitsuseni alles 29. oktoobril ehk paar päeva enne arengukava kinnitamist.
Info viimasel minutil
Volikogu esimees rääkis, kuidas majandus- ja eelarve­komisjoni istungi lõpus kandus jutt valla investeeringutele ja Ants Orav ütles, et Pargi 2 riigi­maa krundile on planeeritud riigimaja ehitus. “Ta ütles, et projekt on juba kolmandas etapis ja valla juhid, ehk meie Reiliga, on ise süüdi, et pole selle vastu huvi tundnud,” vahendas Viidik.
Vallavanem Reili Rand ütles Hiiu Lehele, et enne eel­nimetatud komisjoni, kus Orav riigimaja jutuks võttis, räägiti vallavalitsusega samal teemal viimati siis, kui oli veel juttu Tuuru maja saamisest riigimajaks. “Siis jäi see kõik ootele ja Ants on sel aastal sellega toimetanud,” ütles vallavanem. “Küsisin Antsult, et väga hea, et teema jutuks võtsid – see puudutab valda väga otseselt ja tema vastas, et ma ei ole temaga kohtumiseks aasta aega aega leidnud,” vahendas vallavanem talituse juhi reaktsiooni.
Vallavanem ütles lehele, et tegelikult oli just tema viimasena talituse juhile saatnud kirja, et too teeks ettepaneku, millal kokku saada.
Rand nentis, et fakt on see, et Hiiumaa vallaga pole olnud mingisugust infovahetust selle kohta, milline seis on riigi­majaga ja millised variandid on praeguseks laual.
RKAS: Otsus tuleb lähikuudel
Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper vastas Hiiu Lehe järelpärimisele, et lõplikku otsust Pargi 2 ega ka ühegi teise asukoha kasuks ei ole veel langetatud, kuid seda tehakse lähiajal. “Loodame asukohavalikuga lähikuudel lõpule jõuda ning anname sellest kindlasti avalikkusele teada,” ütles Sepper.
Esialgu on tema sõnul riigi­majade analüüsis Kärdla kohta ettepanek ehitada uus riigi­maja Pargi tn 2 või muusse sobivasse asukohta. “Pargi 2 on toodud ühe võimaliku asukohana, kuna see on ainus Riigi kinnisvarale kuuluv kinnistu, mis sobib asukoha poolest kõigile kavandatud kasutajatele ja millega seetõttu saab arvestada juhul, kui veelgi sobivamat asukohta ei leita,” selgitas Sepper. Samas on kaalumisel kõik võimalused ja pole välistatud ka sobiliku krundi ostmine.
Sepper väitis, et küsimust on korduvalt arutatud Kärdla linna-, Hiiu maa- ja valla­valitsustega, kuid igakülgselt parima lahenduseni pole seni jõutud.
Kelle ülesanne?
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala tänas, et Hiiu Leht juhtis tähelepanu infosulule ja viitas, et riigimajade projektiga sh Hiiumaa riigimajaga tegeleb rahandusministeeriumis projektijuht Dmitri Moskovtsev.
Päriselt projektijuhi süüks infosulgu siiski panna ei saa. Nimelt teatas rahandus­ministeerium regionaal­halduse osakonna loomisel, et muude ülesannete hulgas on maakondliku talituse juhatajal eestvedav roll riigimajade projekti elluviimisel maakonnas. Seega oleks infot pidanud vahendama ka talituse juht ehk Ants Orav.
Hiiu Lehe küsimusele, miks info pole liikunud, vastas Orav, et Kärdla riigimaja rajamine on riigimajade tegevuskavas teises etapis ehk projekteerimine on planeeritud 2020 aastasse. “Seetõttu ei ole seni olnud uuemat infot pakkuda lisaks kevadel avaldatud riigimaja kontseptsioonile,” selgitas Orav.
Orav kordas infot, mille leht oli äsja saanud Dmitri Moskovtsevilt, et koos riigi kinnisvara aktsiaseltsi töötajatega on projektijuhil kavas Kärdlasse tulla novembri lõpus-detsembri alguses. “Selle raames soovime kohtuda ka Hiiu vallavalitsusega, et tutvustada Hiiumaa riigimaja projekti hetkeseisu ja edasisi planeeritud tegevusi,” kinnitas Moskovtsev, et ühtegi otsust ei võeta enne vastu, kui on toimunud kohtumine kohaliku omavalitsuse esindajatega.
Orav lisas, et see kohtumine on planeerimisel ja oluline samm edasi, et jõuda riigi­majaga seotud otsusteni: “Ajakava otsuse tegemiseks ei ole lõplikult lukku löödud, teatud paindlikkus on sisse kirjutatud, arvestades mitmeid osapooli ja tegevusi.”
Peale seda, kui Hiiu Leht asja uurima hakkas, võttis rahandus­ministeeriumi riigimajade projektijuht ühendust ka Hiiumaa vallavanemaga ning teatas, et rahandusministeeriumi ja RKASi esindajad tulevad saarele 28. novembril.

 

Maavalitsuse hoone liiga kaugel?
Tänavu veebruaris valminud riigimajade kontseptsioonis on kirjas, et Kärdlas asub enamus riigiasutusi Leigri väljak 5 endises maavalitsuse hoones. Hoone suurus võimaldaks kõik Kärdlas asuvad riigiasutused kolida ühte hoonesse, kuid hoone asukoht ei ole riigimajaks sobilik.
Põhjusena tuuakse, et Leigri väljak 5 hoone asub linna keskväljakult rohkem kui 2 kilomeetri kaugusel, mis väikelinna mastaape arvestades ei ole kliendi mugavust silmas pidades teenindusasutustele vastuvõetav. Asukoha tõttu jääks nn Polgus tühjaks 1218 ruutmeetrit riigiasutuste kasutuses olevat pinda. Teiste riigi kasutuses olevate hoonete kohta märgitakse, et need on asukoha poolest sobilikumad, kuid asutuste kokkukolimiseks liiga väikesed.
Dokumendis märgitakse, et juhul, kui kõiki Kärdlas asuvaid riigiasutusi ei kolita Leigri väljak 5 hoonesse, on hoones kasutuseta ligikaudu 40 protsenti üüritavast pinnast, mida tulenevalt hoone asukohast ei ole võimalik ka erasektorile välja üürida. Seega, arvestades ka hoone investeerimisvajadusega, leiti, et sobivama lahenduse olemasolul on riigil kasulikum hoone kasutamisest loobuda. Ühe variandina pakutakse sobiva hoone ehitamist sobivasse asukohta, näiteks Pargi 2, mis on RKASi omandis. Alternatiiviks oleks ka sobiva pinna üürimine era­sektorist, kuid 2017. aasta sügise üüripäringu põhjal ei ole Kärdla kinnisvaraturul sobivaid pindasid pakkuda.
Optimeerimisettepanek nr 1 näeb ette, et Leigri väljak 5 hoone kasutamisest loobutakse ning uus riigimaja ehitatakse nn Kaluri maja vastu, Kärdla kalevivabriku kunagise gaasikeldri asemele või muusse sobivasse kohta. Investeeringuvajaduseks hinnatakse 2,2 miljonit eurot.
Selle otsuse realiseerumisel tuleks Hiiumaa kinnisvaraturule ligi 2000 ruutmeetrit vabanevaid büroopindu. Lisaks Leigri v 5 veel pind nn kohtumajas Põllu 17 ja terviseameti ruumid aadressil Uus tn 16. Kokku loodab RKAS nende müügist teenida 180 000 eurot: 50 000 eurot maksaks maavalitsuse pinnad, 100 000 eurot kohtumajas üüritavad pinnad ja 30 000 eurot loodetakse saada Uus tn 16 maja eest. Keskkonnaamet jääks selle stsenaariumi puhul edasi oma majja Kõrgessaare mnt 18.
Optimeerimisettepanek 2 näeb ette, et nn maavalitsuse maja tagumine tiib lammutatakse, praegu kasutuses olev eesmine osa rekonstrueeritakse ja Uus tn 16 asuv terviseameti labor kolib haigla pinnale. Rekonstrueerimistööde maksumuseks hinnatakse 2,77 miljonit eurot.
Selle stsenaariumi puhul jõuaks turule ligi 1000 ruutmeetrit büroopinda, mille müügist loodetakse saada 160 000 eurot: kohtumaja hinnaks oleks 100 000 eurot, Kõrgessaare mnt 17 ja Uus tn 16 kumbki 30 000 eurot.
Olemasolevate hoonetega jätkamisel hinnatakse investeeringu­vajaduseks 1,24 miljonit eurot. Aastane kulu riigile oleks sel juhul 189 000 eurot, variandi 1 ehk uue hoone puhul 233 000 eurot aastas ja variandi 2 ehk Leigri v 5 ümberehituse puhul 411 000 eurot aastas.
HARDA ROOSNA