Juta Lepvalts “Julgen öelda, et üldiselt on Hiiumaa autojuhid päris kohusetundlikud olnud ja sõidavad normaalsete rehvidega nii suvel kui talvel,” märkis Kärdla politseijaoskonna välijuht Marko Kallas. Siiski tuletas ta meelde, et nüüd, kui on käes kohustuslik talverehvidega sõitmise aeg, tuleb ka sõiduviis kohandada talviste oludega ja ei saa ainult rehvidele loota.
Tavaliselt kipub esimese lumega olema nii, et see tuleb kõigi jaoks ootamatult. Teele aga tekkib siis lörtsine ja libe kiht ja kui autojuhil pole veel tekkinud uuesti n-ö talvise sõidu tunnetust, siis autojuhid tihtipeale sõidukiirust ei vähenda ega hoia ka suuremat pikivahet.
Kallas ütles, et viimasel ajal on kiiruseületamisi siiski varasemast vähem. “Kui tihti arvatakse, et just turistid tulevad ja ületavad kiirust, siis nii see päris ei ole – hiidlased patustavad ikka ka – ja enamasti põhjendatakse siis kiiruseületamist praamile sõitmisega.”
Ka on politsei saanud tagasisidet, et paljud autojuhid ei lase inimesi üle tee minna. Kallas ütles, et autojuhtidel on raske märgata tumedas riietuses ja ilma helkurita jalakäijat, eriti veel kui liiklusvoog on tihedam. “Seega on ohtu võimalik vähendada mõlemalt poolt – kui jalakäijad teevad end kergemini märgatavaks ja juhid valivad kiiruse, mis võimaldab märgata teed ületada soovivaid jalakäijaid.”
Laupkokkupõrge mobiili pärast
Järjest suurema ohuallikana liikluses tõi Marko Kallas välja kõrvaltegevused. See puudutab autojuhte, aga väga tihti ka kergliiklejaid ja seejuures ei ole seost aastaajaga.
“Kui kasvõi korrakski tähelepanu sõidult kõrvale läheb, on õnnetus lihtne tulema – tähelepanu peab olema sajaprotsendiliselt suunatud liiklusele,” manitses ta.
Tagantjärgi on keeruline tõendada, mis võis olla liiklusõnnetuse põhjus, aga Kallas ütles välja oma arvamuse – paljud liiklusõnnetused toimuvad selle tõttu, et tähelepanu on olnud nutiseadmes. “Olen ise käinud ühel liiklusõnnetusel, kus telefon kukkus maha porimati peale, autojuht hakkas seda üles võtma ning siis toimus laupkokkupõrge teise autoga. Inimesed said selles liiklusõnnetuses viga ja puhtalt telefoni pärast see õnnetus juhtus. Hiiumaal.”
Pilk kõrvale
Pilgu suunab kõrvale ka tegelemine auto navigatsiooniseadme või raadiokanalite otsimine. Ehkki selleks tegevuseks võib kuluda vaid murdosa sekundit, võib see tähendada sedagi, et märkamata võib jääda mõni jalakäija. Nende seadmete kasutamist sõidu ajal ei saa politsei kontrollida, saab ainult autojuhtide enda südametunnistusele koputada ja soovitada näiteks peatumist või paluda teiste autosolijate abi.
Kallas ütles, et selline tegevus on probleemiks näiteks Kärdlas Heltermaa-Kõrgessaare maanteel ja keskväljakul, kus on palju ülekäiguradasid. Samuti on seal Kallase tähelepanekul suur risk tagant otsasõiduks juhul, kui autode pikivahe pole piisav.
Asulavälisel teel aga võivad ootamatult teele hüpata metsloomad või liikuda helkurita jalakäijad, kelle märkamiseks ja reageerimiseks ei ole aega ka keskendunud juhil, rääkimata juhist, kes kõrvaliste asjadega tegeleb.
Kallase sõnul on ka kergliiklejate, eeskätt jalgratturite puhul kõrvaltegevused kasvavaks trendiks. Näiteks sõidetakse ilma lenkstangist kinni hoidmata ja samal ajal telefonis sõnumit kribades. Mõnikord on ka kõrvaklapid peas.
“Meil ei ole praegu tõsiseid õnnetusi õnneks veel olnud, aga tavatöö käigus on selliseid liiklejaid päris palju näha. Jalgratturid on liikluses nõrgem osapool ja seda ohtu, tundub, ei tajuta hästi.”
Liiklusesse ainult kainelt
Kallase sõnutsi on endiselt suur murekoht seotud joobes juhtidega. Sel aastal on Hiiumaal tabatud 64 alkoholi tarvitanud juhti, möödunud aastal 91. Ka nädal tagasi toimunud politseireidil tabati joobes juht.
Selgituseks – reididel kasutab politseipatrull praegu koroonaohu tõttu maske, kindaid ja selliseid alkomeetreid, kuhu inimene ei pea oma suud vastu panema.
“Viimastel aastatel on järelevalve pigem suurenenud, aga millegipärast ei taha joobes juhtide osakaal sugugi väheneda,” tõdes Kallas.
“Kindlasti on see asi, millel politsei hoiab kogu aeg silma peal,” ütles välijuht ja lubas, et nad püüavad olla nähtavad igal pool – olgu see Kõpu otsas või Emmaste kandis või ka Kärdlas. “Niipalju kui politseid nähakse, niipalju ka tunnetatakse meie kohalolekut, seepärast proovime võimalikult erinevates kohtades oma tööd teha.”
Kallas ütles, et liiklusohutusse saab panustada ka see, kes ise ei sõida. Ta tõi näiteks, et on suur kasu sellest, kui kõrvalviibijad takistavad ebakainet inimest rooli istumast. Või juhul, kui see ei õnnestu, annavad sellest politseile teada. “See on tegelikult kogukonnapoolne abi ja näitab, et elanikud tajuvad Hiiumaal turvalisust kui kõigi ühist asja. Ühtlasi aitab õnnetusi ennetada sellega, et keegi ei hakkagi ebakainena sõitma.”
