Mittetulundusühingute väiketoetuste vooru laekus 86 taotlust, millega küsiti 72 000 eurot ehk ligi kaks korda enam kui jagada oli.
Tänavu jagas Hiiumaa vald mittetulundusühingute toetusi uue, mullu sügisel valminud korra alusel. Suurprojektide voorust toetusesaajad on juba avalikustatud, lähiajal selgub, kes said toetust väikeprojektide voorust.
Kokla: Ootame ettepanekuid
Kohtumisel valla mittetulundusühingute esindajatega Kuri seltsimajas ütles valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Karin Kokla, et uue korra koostamisel oli eesmärgiks tagada juurdepääs toetustele võimalikult paljudele.
Teiste omavalitsuste kogemusi uurides selgus, et mittetulundusliku tegevuse toetusviisid on väga erinevad. “Nii keerulist valikut üheski muus valdkonnas naljalt ette ei tule,” nentis ta.
Kokla sõnul oli oodata, et paratamatult hakkavad korra rakendamise ajal selguma vead ja kutsus korra muutmiseks parandusi tegema.
Vallavolikogu liige Artur Valk ütles Hiiu Lehele, et ajatelg, millal mittetulundusühingute toetamise korda muudetakse, on juba maha märgitud ja augustis peaks valmima korra uus, parandatud variant.
Soov kaks korda suurem
Väikeprojektide voorust sai tuge küsida nii ühingu tegevuseks kui kohalike sündmuste korraldamiseks, ühe taotluse piirsummaks oli 1000 eurot.
Kärdla osavallas oli jagada 15 000 eurot, Käinas 10 000 eurot, Pühalepas 5500 eurot, Emmastes ja Kõrgessaares kummaski 5000 eurot – kokku 40 500 eurot.
Valla kultuurispetsialisti Anu Tammearu sõnul vaadati nende summade määramisel nii MTÜde arvu osavallas kui varasemate aastate toetusi.
“Suuresti tuginevad summad varasematele aastatele ehk ei muutunud oluliselt osavaldade lõikes eelmise aastaga võrreldes,” selgitas Tammearu.
Piirsumma kasvas, maht mitte
Kuna väiketoetuse ülemmääraks kehtestati 1000 eurot, aga varasem tegevustoetuse ülempiir näiteks Hiiu vallas oli 600 eurot, kordus suurprojektidega juhtunu – raha kõigi taotluste rahuldamiseks ei jätkunud. Toetusi küsiti kokku 72 000 eurot ehk ligi kaks korda enam, kui jagada oli.
Kärdla osavallavanem Lauri Preimann ütles, et neile laekus 34 taotlust ja küsiti ligi 28 000 eurot, jagada oli 15 000 eurot. Täiesti ilma toetuseta jättis osavallakogu viis taotlust ja täismahus rahuldas ühe. Kõigi ülejäänute puhul soovitud toetussummat ei määratud, vaid vähendati.
Käina osavallas laekus väikeprojektide vooru 18 taotlust ja kokku küsiti 15 000 eurot. Toetust jagati ligi 10 000 eurot. Rahastuseta jättis osavallakogu neli taotlust, täismahus rahastas kaheksat ja küsitud summat vähendas kuue taotluse puhul.
Käina osavallakogu esinaine Ilmi Aksli ütles, et nende arvates võiks olla rohkem hindamiskriteeriume, kuna praeguste järgi on raske toetuste vahel valikut teha.
Pühalepa osavallas laekus 12 taotlust kogusummas ligi 12 000 eurot. Rahastuseta jäi viis ja täismahus rahastati kaht taotlust, viie taotluse puhul toetussummat vähendati.
Eller vahendas Pühalepa osavallakogu seisukohta, et MTÜde toetamise korras võiks olla piirang – taotleja eelnev tegevusaeg võiks olla vähemalt aasta.
Emmaste osavallas küsis üheksa taotlejat üle 7000 euro, jagada oli 5000 eurot. “Kuna toetussumma lagi oli suurem, tõusis ka küsitav summa,” kinnitas osavallavanem Hergo Tasuja.
Tasuja, kes ise küll osavallakogu koosolekul ei osalenud, ütles, et tema teada õnnestus toetussumma ära jagada üsna rahumeelselt ning ühtegi taotlust n-ö ei nullitud, kuid paljude toetussummat vähendati.
Kõrgessaare osavallas laekus 13 toetusetaotlust ja küsiti üle 10 000 euro ehk kaks korda enam kui toetusi jagada. Ühe taotluse jättis osavallakogu rahuldamata, üks sai küsitud summa ja kümne taotleja toetussummat vähendati, enamasti poole võrra.
Osavallakogu esimees Artur Valk ütles, et neil oli otsustamisel kaks dilemmat. Kas jätta kedagi ilma või toetada küsitust vähem. Teine, kas toetada ainult osavalla territooriumil tegutsevaid ühinguid või ka neid, mis toovad osavalda midagi uut. Otsus langes viimase kasuks.
Valk avaldas arvamust, et toetussummasid väikeprojektidele võiks suurendada umbes kaks korda ja suurprojektide puhul rakendada täpsemat hindamismaatriksit. “Väikeprojektide puhul vast ei tasu asja nii keeruliseks ajada,” lisas ta.
Kriteeriumid, mille alusel väikeprojekte hinnati, olid samad, mis suurprojektide taotluste puhul: tegevuse eeldatav mõju kogukonna või valla arengule, hinnanguline toetusest kasusaajate hulk ja tegevuse jätkusuutlikkus.
