Jälgi meid
Tüür bänner

JUHTKIRI

Vabaturumajandus või monopol

Jäätmekäitlejate liit vormistas soovunelma seaduseelnõuna kuigi seni on see Eesti vabariigis olnud riigikogu õigus. Silt, mis koos konkurentsi­ametiga ühel meelel eelnõule külge riputati, kõlab kui vaba turumajanduse propaganda, kuid sisu ei pruugi seda olla.
Tõepoolest, suured jäätmeveofirmad on dumpinghindasid rakendades kasvanud nii suureks, et väikesel ettevõttel pole lihtsalt võimalik nendega konkureerida. Ja kui omavalitsus hanke korraldajana vahelt kaob, on jäätmevaldaja suurettevõttega üksi silmitsi.
Selleks, et turul positsioone laiendada, pole suured jäätmeveofirmad tagasi kohkunud millegi ees. Oleme Hiiumaal kogenud, et nende käitumine hankekonkurssidel on väga jõuline ja lausa pahatahtlik.
Esimesel katsel tõi Veolia Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveo hankele oma tütarfirmad ja tegi miinuspakkumisi, st sisuliselt lubas prügikonteineri äravedamisele peale maksta. Hiiumaa omavalitsusliit nägi läbi skeemi, et parimad pakkujad loobuvad, kuni võitjaks jääb Veolia grupi kalleim pakkumine ja tühistas konkursi. Seepeale kaebas Veolia nad kohtusse. Kaks aastat käidi kohut, HOL sai õiguse ja võimaluse uus korraldatud jäätmeveokonkurss välja kuulutada.
Konkursi võitis Veolia, kuid ettevõte hakkas jäätmeid vedama mandrile, oma prügilasse, mitte lepingus ette nähtud Hiiumaa jäätmekeskusesse, mis rajati KIKi rahadega ja riigi nõusolekul. Selle asemele tegi Veolia linnalt luba küsimata Kärdlasse omaenda prügikäitluskoha.
Keskkonnaamet tühistas Veolia loa, kus jäätmete ladustamiskohaks oli märgitud mandri prügila ja ettevõte pidi uuesti hakkama jäätmeid vedama Hiiumaa jäätmejaama. Siis kaebas Veolia, praeguse nimega Eesti keskonnateenused, kohtusse keskkonnaameti, kes esimeses kohtuastmes sai võidu. Veolia kaebas otsuse edasi ja seegi kohtusaaga jätkub.
Nüüdseks on HOL ja Veolia veel kaks aastat vaielnud nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui halduskohtus nii hankedokumentide, kvalifitseerimise kui ka pakkumiste edukaks tunnistamise üle.
Suurel ja pahatahtlikul ettevõttel on lihtne kohtuskäimiseks raha leida, väikeste omavalitsuste jaoks on see suur kulu.
On raske oodata, et sellise käitumisstiiliga ettevõte üksiku kliendi arvamusest hooliks ehk tsiteerides HOLi kirja: “Kui turul on üks ettevõtja, siis on ta monopoolses seisus ja võib teha jäätmevaldajaga mida tahab, omavalitsusse, kuhu tavaliselt pöördutakse abi saamiseks, mõtet minna pole.”

7. mai 2013.

Veel lugemist: