Paljudel inimestel ei ole seltsi. Pole kellegagi juttu rääkida. Arutada seda, milline on ilm, kuidas tervis või mis eile telekast head näidati. Vabatahtlik seltsiline saab seda vajadust leevendada.
Emmaste päevakeskuse uksest sisse minnes ei saa kohe arugi, mis seal toimub. Värske kohvi lõhn ja kaetud lauad tuletavad rohkem meelde kohvikut, mitte kui projektipõhist kohtumist. Aga just seda viimast ta on: Emmastesse on kogunenud vabatahtlikud seltsilised, kes peavad kogemuskohvikut.
