Ülesõiduhinnaks 21 eurot ehk mis maksis jäätee

Kaheks päevaks avatud Tärkma-­Triigi 16,7 kilomeetri pikkuse jäätee rajamine läks maksma 10 000 eurot, seda jõudis kasutada 477 sõidukit, mis teeb ühe auto ülesõidu hinnaks 21 eurot.
Kahe saare vahel avatud jäätee muutus rohkete sõitjate ja koormuspragude tõttu väga kiiresti sõidukõlbmatuks, siis tuli peale sula, hiljem uus külm ning jääteed enam avada ei õnnestunudki. See paneb küsima, et kui jäätee rajamine on nii kulukas, kas selle avamisel on siis üldse mõtet.
Neljapäeval, 8. märtsil kasutas jääteed Saaremaalt 93 autot ja Hiiumaalt 81, reedel, 9. märtsil sõitis üle jäätee Saaremaalt 155 ja Hiiumaal 148 sõidukit – kahel päeval mõlemal suunal kokku 477 autot.
“Ühe liiklusvahendi ülesõidu hinnaks kujuneb trassi kogumaksumus jagatud trassi läbinud sõidukite arvuga,” arvutas maanteeameti Lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla.
Kui jagada jäätee rajamiseks kulunud 10 000 eurot selle läbinud 477 sõidukiga, on kulu ühe auto kohta 20,9 eurot. Võrdluseks, et sõidu­auto parvlaevapilet Sõru–Triigi liinil maksab 8,4 eurot ja reisija täispilet 3 eurot.
Miks nii kallis?
Vaidla sõnul on jäätee rajamise kulude nimekiri pikk: eeluuringud ja uuringud, dokumentatsioon ja kooskõlastused, laevaliikluse sulgemise taotlus, trassi mahamärkimine, tähistamine markiiride ja liiklus­korraldusvahenditega, lumest lahti lükkamine, sildade ehitus, valvetalituse loomine trassi mõlemasse otsa koos esmaste päästevahendite soetamisega ja teavitus.
Lisaks tuleb trassi ka igapäevaselt korras hoida. “Jäätee trassil on vaja iga päev patrullida hommikul, õhtul ja päeval vastavalt vajadusele, see tähendab, et patrull peab kogu aeg olema trassil või selle läheduses,” selgitas Vaidla. Valmis jääteelt on vaja lükata lund, hooldada sildu ja vajadusel rajada uusi. Vaja on otsida ka tagavaratrass juhuks, kui olemasolevaga midagi juhtub ning ka tagavaratrassil tuleb teha uuringuid, koostada prognoose ja jälgida ilma.
Jääteega kaasnevad ka sulgemiskulud. “Trassi otsad tuleb sulgeda nii, et sinna ei pääseks ning koristada kõik jäätee avamisega seotud vahendid,” selgitas Vaidla.
Enne eelpool loetletud kulutuste tegemist tuli korraldada riigihange töövõtja leidmiseks ja sõlmida töövõtu­leping.
“Lõplik maksumus oleneb sellest, kui kaua trass kestab, kui mitu trassi teha tuleb ja mitu neid jää kandevõime kaotuse tõttu juurde rajada saab,” ütles hooldevald­konna juht. Ta tõi näite, et kord ehitasid nad Rohuküla–Helter­maa vahele ühe talve jooksul üle kümne trassi ühel sõidusuunal.
Vaidla rääkis, et tihti juhtub ka nii, et kõik eelnevad kulutused on tehtud ja siis muutuvad ilmaolud ning trass jääbki avamata.
Seda, kui palju oleks maksma läinud Euroopa kõige pikema, Heltermaa–Rohuküla jäätee trassi avamine, Hannes Vaidla prognoosida ei osanud.