Juba mõnda aega tagasi pöördusid Kärdla lõunapiiril asuva nn Kammiküla elanikud kohaliku metsaülema poole oma murega, et nad ei pääse enam kodu lähedal asuvasse metsa. Sügavad kraavid ja oksarisu tegid metsa mustikale, seenele ja niisama loodusesse mineku nende jaoks võimatuks.
Kohalik metsaülem elanike murele üldse ei reageerinud, mispeale jõudis see lehetoimetuseni. Ajakirjanik pöördus samade küsimustega RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase poole. Peale meeldetuletust, et küsimused ootavad endiselt vastust, saabus ligi kaks nädalat hiljem RMK kommunikatsioonijuhilt kauaoodatud vastus – mingeid sildu ei tule, oksad kõdunevad ise ja üleüldse pääseb nüüd metsa paremini kui enne.
Meie oma Eesti riigiasutuse, sest seda ju riigimetsa majandamise keskus on, niisugune inimeste murest ülesõitmine tekitab täiesti jõuetu tunde.
Jääb mulje nagu oleks RMK ametnike jaoks mets ainult juurtel püstiseisvad tihumeetrid, mille ainus väärtus on puit.
Võtke siis teadmiseks, teie seal Tallinnas, et mets on ka lindude-loomade elupaik ja sel on inimeste jaoks ka mitmeid muid väärtusi nagu näiteks marjad, seened, jalutuskäigud…
Riigimets peab olema vabalt ligipääsetav, sest see on meie kõigi mets.
28. juuni 2019
