VALLAVANEM: kinnitasime lepinguga ühtse ja ühise Euroopa väärtust

Oli au 8.–11. maini Eesti linnade ja valdade liidu delegatsiooni koosseisus käia Sitsiaalias. Tegemist oli ActiveEU projektiga, mille raames 16 Euroopa Liidu liikmes­riigi omavalitsusliitude esindajad kirjutasid alla koostöölepingule.
Minu jaoks oli see esmakordne säärane kohtumine, mistõttu oli huvi tavapärasest rohkem mõelda ja analüüsida muu­hulgas selliste projektide kasulikkuse üle. Ühelt poolt maksame me euroliidu maksu­maksjatena kõik ühiselt need projektid kinni ning ongi õigustatud küsida, mis kasu kaasneb, kui lennutada poolsada inimest üle Euroopa kokku. Kas sünnib ka käegakatsutavat tulu?
Samas tõdesime osalejatena kõik, et eriti just praegu on väga oluline hoida sõprus­sidemeid ning tegutseda ühise ja ühtse Euroopana.
Südantlõhestav oli Poola esindaja sõnavõtt, milles ta rääkis ka sõjapõgenikest, kes nende riiki jõudnud. Mai alguses (3. mail 1791 võeti Varssavis vastu põhiseadus, mis oli esimene Euroopas) oli neil oluline riigipüha, mida aga ei saanud tavapäraselt tähistada. Kuidas sa naerad, laulad ja tantsid, kui sõjapõgenikud, keda võõrustad, piinlevad hingehaavade käes?
Märkimisväärne osa kohtumise ajast läkski sellele, et kinnitada – me oleme üks ühine ja ühtne Euroopa ning Vene karu on meie ühine vaenlane.
Kohtumise tipphetk ehk lepingu allkirjastamine sätiti Euroopa päevale, 9. maile.
Samas saime ungarlastega vesteldes aru, et järjepidev riiklik ajupesu viib tulemu­seni. Ungarlane Peter on osav palinka-meister, kes pakkus oma koduaias kasvanud pirnidest valminud jooki, ent tema suhtumine Venemaasse oli märksa erinev sellest, mida meie, eestlased ja leedulased jagasime.
Lisaks minule kuulusid Eesti delegatsiooni Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor Rait Pihelgas ja juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami.
Mul õnnestus projektiga haakuda osaliselt saarelisuse tõttu, kuna saarte esindajaid oli teistelgi osalejatel. Näiteks Kreekat esindas Küklaadide piirkond. Kohtumine toimus Sitsiilias, ümberistumisega lennul oli tagasiteel pikem peatus Maltal, kust samuti osalejaid kaasatud oli.
See andis võimaluse ka just saartega seotud mõtteid vahetada. Näiteks arutasime, kuidas on turismi mõjutanud COVID-19 ja kas oleme taastunud/taastumas piirangutest. Aga ka seda, kuidas saarelised piirkonnad ühiselt Euroopa Liidus toimetada võiks, mõeldes juba ka järgmisele rahastus­perioodile, millest ootame konkreetseid meetmeid saartele. Häid mõtteid koostööks jagus ning usun, et nii mõnedki neist võtavad vastu kutse tulla Hiiumaale.

HERGO TASUJA
Hiiumaa vallavanem