Neljapäeval Hiiumaal käinud transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Mihkel Mäeker tulekahjudega ei tegelenud, ühistransporditeenuse pakkujad aga ägavad kiire hinnatõusu all ja ähvardavad lepingute lõpetamisega.
Küsimusele, missuguse valdkonna päevaprobleem oli kõige keerulisem lahendada, vastas Mäeker, et ei olnud hullu midagi, oli hoopis väga huvitav ja tulemuslik kohtumine Hiiumaa kogukonnaga: “Rääkisime, mismoodi tulevikus, üheltpoolt seal, kus see on võimalik, ühendustes paindlikkust leida, kuidas seda leida ja kuidas siis kohalike kogukondade sisendit järgmiste ühenduste planeerimisel paremini arvesse võtta.”
Mäeker täpsustas, et hiidlastelt käidi küsimas kohalikku sisendit suursaarte parvlaevahankele: “Praegune operaatorileping kehtib 2026. aastani ja arutasime, mis pärast seda saama hakkab.”
Mäeker ütles, et kui võrrelda mõnekümne aasta taguse ajaga, siis suures pildis on Hiiumaa ühendustega asjad praegu tegelikult hästi.
Selle kohta, mis saab edaspidi ja kas kõik jätkub praeguses kvaliteedis, tal kindlat vastust polnud. “Selles mõttes tuleb vaadata tulevikus otsa, mis siis riigieelarve võimalused selle jätkamiseks on ja mis ei ole, kust on võimalused kokku hoida ja kust ei ole võimalik – nii see tuleb,” ütles Mäeker.
Praeguse riigieelarvega on aga lugu nii, et seoses kütusehinna tõusuga taotles transpordiamet valitsuselt ühistranspordile lisaeelarvest lisaraha ega saanud seda.
Ühe miljoni leiab, küsitakse kolm
Nädala algul saatsid viis bussifirmat transpordiametile ühispöördumise, milles teatasid, et riigi tellimusel korraldatav bussiliiklus on jõudnud kütusehindade kallinemise, ebapiisava rahastuse ja majandusolukorra muutumist mittearvestavate lepingute tõttu olukorda, kus senisel kursil jätkates bussiliiklus sügisel seiskub. Pöördumise allkirjastanud bussiettevõtted nõudsid bussifirmadele juba tellitud liinivedude kahjumi, kokku 3 miljonit eurot, hüvitamist.
“Oleme vedajatele nõudmistes vastu tulnud – me ju saame aru, et seoses sõja algusega ongi kütusehinnad tõusnud igal pool ja kuna bussitranspordi hinnas on kütuse komponendi osa nii suur, siis olemegi nii palju kui võimalik bussiettevõtetele vastu tulnud,” ütles Mäeker.
Bussiliine tema sõnul kokku ei tõmmata, selle asemel antakse raha juurde: “Kompenseerime neile selle aasta esimeses ja teises kvartalis kütusekomponendi kallinemise võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga ja loodame, et lepingud kehtivad edasi ja inimesed saavad liikuma,” selgitas Mäeker.
Mäeker ütles, et täiendav toetus bussiettevõtetele tuleb osalt transpordiameti sisemiste reservide arvelt, osalt sellest rahast, mis eelmisest aastast jääki jäänud. “Sellest tulebki kokku suurusjärgus üks miljon eurot kahe kvartali peale ja see tuleb transpordiameti eelarvest, mujalt see tulla ei saa,” nentis Mäeker.
Mis saab ülejäänud kahest miljonist eurost, mis on bussiettevõtete küsitud lisaraha, ta ei öelnud.
Hiiumaa maakonnaliine teenindava ASi Hansa Bussiliinid juhataja Andres Puskar ütles, et tema allkirja ühispöördumisel polnud, kuid kallis kütusehind oli probleemiks nendegi jaoks. “Riik on leidnud lisarahastuse, küll mitte sellisel määral nagu vedajad seda soovivad, aga ikkagi on leidnud, et saaksime jätkusuutlikult teenust edasi osutada,” ütles Puskar.
Tema ettepanek on, et kuna lepingus kirjas olev hinnastamise valem muutub kaks korda aastas, on põhimure see, et selliste hinnatõusuhüpete puhul nagu praegune, võiks valemit muuta tihedamini. Kas see oleks tagantjärele, peale riigihankeid võimalik, tuleks nüüd tema arvates juristidel uurida.
Põletav päevaprobleem
Veel üks kustutamist vajav tulekahju on lennuühendus mandriga. Leedu firma Transaviabaltika ähvardab juuni keskpaigast lennud üldse lõpetada ja saadab juba reisijatele broneeringute tühistamise teateid. Põhjenduseks hüppeliselt kasvanud kulud ning asjaolu, et riigiga pole saadud kokkuleppele kulude kompenseerimises.
Mäeker ütles neljapäeval, et lennuettevõttega on nad suhelnud ja vastus, mis neile välja läks, oli sama, mis lehes oli – ettevõtja peaks lepingu senistel tingimustel täitmist jätkama. “Lennuühenduse puhul on hästi palju nüansse, mida me peame ettevõttega veel täpsustama ja siis vaatame, kuidas me selle lepinguga saame edasi minna,” ütles Mäeker Hiiu Lehele. “Keegi lepingut ei ole üles öelnud meile, ei bussiettevõtetest ega laevaettevõtetest ega lennuettevõtetest,” kinnitas Mäeker.
Vaevalt jõudis Mäeker neljapäeval Hiiu saarelt naabersaarele sõita, kui Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja saatis järgmisel päeval riigihalduse minister Jaak Aabile ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale pöördumise eesmärgiga leida kiire lahendus olukorrale, mis ohustab lennuühendust Hiiumaaga.
Kolmapäeval oli ettevõtte esindaja Rene Must Eesti Päevalehele öelnud, et lepingut rikkuda ja lõpetada ettevõte ei soovi, kuid vastavalt Europa Liidu lennundusohutusameti sätestatule ei tohi lennuettevõte olla alarahastatud. Ettevõtet esindav advokaat aga viitas, et leping sõlmiti 2019. aastal, kui koroonaviirusest, elektri hinnatõusust ja hüppelisest inflatsioonist ei olnud veel juttugi.
Rikub lepingut?
Eelmisel nädalal hakkas Tallinna-Kärdla lennuliini teenindav AS Transaviabaltika klientidele teada andma lendude tühistamisest. Näiteks said ühe Hiiumaa majutusettevõtte Itaaliast pärit kliendid eelmisel nädalal teate, et nende 14. juuni lennupiletid Hiiumaale kehtivad, aga 16. juuniks ostetud tagasisõidupiletid tühistatakse.
Tallinnas elav ja töötav Kadri Tikerpuu üritas osta lennupileteid kojusõiduks. Märganud, et kõik piletid alates 16. juunist olid müügisüsteemis märkega “välja müüdud”, helistas ta lennujaama, kust talle mitteametlikus vestluses öeldi, et lennufirma ei ole suutnud läbirääkimistel riigiga leida mõistlikku lahendust hinnatõusu kompenseerimiseks ja lõpetab liini teenindamise.
Reedel ütles Mäeker Postimehele, et lennufirma käitumine tuli neile kui lepingupartnerile täieliku üllatusena. Lepingupartner Transaviabaltika ei ole neid varem teavitanud ei lepingu ülesütlemisest, sellest taganemisest ega ka reiside ärajätmisest.
“Me peame algatama lepingu rikkumise menetluse,” ütles Mäeker, kes asjast teada saades organiseeris kiire kohtumise lennufirma esindajatega selle nädala alguseks.
Mäekeri kinnitusel on nad olnud lennufirmaga suhtluses ning juttu on olnud kulude kompensatsioonist. See ei puuduta kütuse hinnatõusu,
sest kütuse hinnatõusu kompensatsioon on lepingus sees, vaid lennuvedaja soovib ka muude kulude, nagu lennukite hoolduse ja remondi kompensatsiooni.
“Meie seisukoht on, et lepingut sõlmides ei saa eeldada, et hinnad tulevikus ei tõuse ja küsimus on, kes selle kallinemise riski siis enda kanda peab võtma, kas lennuettevõte või meie,” selgitas Mäeker.