Eesti tuletornide külastatavuse 13protsendilise tõusu taustal suurenes Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorni külastatavus üle kahe korra.
Ootuspäraselt käidi eelmisel aastal kõige enam Kõpu tuletornis – seal sai kirja 35 893 külastust, mis ületas ligi poole võrra aasta varasemat külastuste arvu, 17 447. Eelnenud aastate keskmine on Hiiumaa valla andmetel olnud 20 000 külastust aastas.
Tahkuna tuletorni külastuste arv kasvas koroonasuvel 14 254ni ja Ristna tuletornis oli 10 328 külastust, üleeelmise aasta külastuste arv oli vastavalt 6756 ja 4199.
Transpordiameti navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Andry Rütkinen ütles, et tuletornide populaarsus teeb heameelt ja näitab, et huvi Eesti merekultuuri vastu ei ole kadunud. Hoolimata külastuspiirangute tõttu lühemaks jäänud hooajast külastas Eesti tuletorne eelmisel aastal rekordarv inimesi. Külastuste arv ulatus peaaegu 123 000ni, mis oli 13 protsenti rohkem kui eelnenud, 2019. aastal.
Külastatavuse esikolmikusse kuulusid mullu Kõpu, Sõrve ja Tahkuna tuletorn. Liivi lahes sõitvatele laevadele märgiks olev Sõrve tuletorn on külastatavuselt lähedane Kõpu tuletorniga. Seal käis eelmisel aastal 34 333 uudistajat.
Kõik töötavad Eesti tuletornid, mida on kokku 41, kuuluvad transpordiametile, kuid neid, mis on avatud huvilistele, haldavad koostööpartnerid. Hiiumaal on ameti partneriks vallavalitsus, mis on sõlminud lepingud teenust pakkuvate operaatoritega: OÜ Pharus Kõpus, OÜ Grus Tahkunas ja OÜ Kalanaresto Ristnas.
Tulu tuletornidesse tagasi
Suviti on huvilistele avatud kokku 12 tuletorni – lisaks Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletornile Kihnu, Ruhnu, Sõrve, Naissaare, Osmussaare, Pakri, Suurupi alumine, Suurupi (ülemine) ja Saxby (Vormsi) tuletorn.
Rütkinen ütles, et kõik avatud tuletornid teenivad külastustelt piisavalt, et katta ära nende avamisega seotud jooksvad kulud, nagu näiteks elekter, töötajate palgad ja trükised.
Navigatsioonimärgistuse osakonna andmetel oli Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorni operaatorite piletimüügi käive möödunud aastal kokku ligi 100 000 eurot, sellest 57 protsenti on saadud Kõpu tuletorni külastajatele müüdud piletite eest, 28 protsenti Tahkuna ja 15 protsenti Ristna piletitulu.
Piletitest saadud rahast kaetakse püsikulud, sh operaatoriteenus ning tulu investeeritakse tagasi Hiiumaa tuletornidesse ja nende kinnistutesse. “Kogunenud summat saab kasutada ka suuremateks töödeks,” täpsustas Rütkinen.
Kõpu tuletorni haldamiskulud olid eelmisel aastal ligikaudu 21 000 eurot. Need sisaldasid püsikulusid ning lisaks ehitati Kõpu tuletorni kinnistu ümber uus piirdeaed.
Lisaks moderniseeris amet eelmise aasta talvel Kõpu tuletorni laternasüsteemi. Töö tegi OÜ Sabrik ja maksumus oli 84 500 eurot käibemaksuta.
Tahkuna tuletornile tehud kulutused, mis tehti eelmise aasta piletimüügist saadud rahast, olid kokku veidi alla 3000 euro. Tahkunas ei tehtud ehitus- ega rekonstrueerimistöid ja raha kulus püsikuludeks nagu näiteks ka välikäimlad, jäätmed ja side. Transpordiamet omalt poolt vahetas välja kasutuskõlbmatuks muutunud navigatsioonitule tööks vajalikud akud ja hooldas navigatsioonitule seadmeid.
Ristna tuletorniga seotud kulud eelmisel majandusaastal olid üle 11 000 euro. Lisaks püsikuludele hõlmasid need juurdepääsutee ja piirdeaia ehitust. Transpordiamet korrastas kinnistut, vedas ära jäätmeid ja hooldas navigatsioonitule seadmeid.
Tänavuste töödena on transpordiametil plaanis moderniseerida Ristna tuletorni kinnistul paiknevat GPS-tugijaama ja jätkata kinnistu korrastamisega.
Piletimüügitulust on plaanis projekteerida ja uuendada Kõpu ja Tahkuna tuletorni siseelektrisüsteemid ja valgustus.
Kolm tuletorni remonti
Mujal Eestis alustab amet sel aastal kolme tuletorni remonttöödega. Aasta jooksul rekonstrueeritakse täielikult nii seest kui väljast Ruhnu tuletorn. Alustatakse ka Tallinna alumise tuletorni remonttöödega, mis peaksid lõppema 2022. aastal. Lisaks alustatakse Keri tuletorni rekonstrueerimistööde esimese etapiga.
Hiliskevadel on planeeritud kõikidele huvilistele avada Vilsandi tuletorn, mis rekonstrueeriti 2019. aastal. “Peale remonti on torn suurepärases seisukorras ning on omataolise disaini poolest kindlasti Vilsandi saarele sattudes külastamist väärt,” märkis Rütkinen. Vilsandi tuletorn on ehitatud aastal 1809 ning on vanuse poolest kolmandal kohal Eestis. Kaks aastat tagasi sai amet Vilsandi tuletorni kui hästi restaureeritud mälestise eest ka Muinsuskaitseameti tunnustuse.
