Tugiisik – kellele ja milleks?

Kaasava hariduse raames on igal lapsel õigus õppida kodulähedases koolis või käia kodule lähimas lasteaias. Tulenevalt sellest õpib koos eakaaslastega aina enam erilisi lapsi, kes vajavad õppetöös toimetulekuks eakaaslastest erinevat lähenemist, teist­suguseid meetodeid või rohkem tähelepanu.
Nii on tekkinud olukord, kus ühel õpetajal tuleb klassis õpetada väga erinevate vajadustega lapsi, näiteks autistlike joontega, aktiivsus- ja tähelepanuprobleemidega, intellektipuudega, õpiraskusega või käitumisprobleemidega lapsi, lisaks muidugi eakohase arenguga õpilasi.
Keeruline on nii õpetajal kui õpilastel. Õpetajal on võimalus pöörduda nõu saamiseks ja neutraalse kõrvaltvaatajaga arutlemiseks Rajaleidja keskuse spetsialistide poole, kes aitavad leida viise, kuidas oleks just sellises klassis just neid lapsi parim kaasata ja õpetada. Vahel on vaja kaasata õppetöösse lisa-abi. Üks võimalik lisa-abi õpetajale, mida ka Rajaleidja keskuse spetsialist võib soovitada, on tugiisiku kaasamine abivajava lapse õppetöösse.
Kõrvalise isiku kaasamine klassitöösse võib esialgu õpetajat ehmatada. Sageli tekitavad teadmatus ja hirm vastuseisu võõra inimese kaasamisele. Olen seda kogenud nii Rajaleidja keskuses töötades kui ise tugiisikuna last koolis toetades. Tegelikult on tugiisiku roll olla lapse abiline, aidata lapsel toime tulla sellega, millega laps iseseisvalt hakkama ei saa. Tugiisik on õpetajale abiks ja toeks, muutes nii õpetaja töö lihtsamaks ja andes võimaluse ka teisel lastel rohkem õpetaja tähelepanu saada. Tugiisik ei sekku õppetöösse, vaid aitab lapsel sellega toime tulla.
Hiiumaa koolides artikli kirjutamise ajal veel ühtki tugi­isikut õppetöösse kaasatud ei ole. Seepärast on järgnev intervjuu tehtud ühe mandri maakooli õpetajaga, kelle klassis tugiisik juba teist aastat töötab. Intervjueeritav õpetaja õpetab tavakooli 2. klassis, kus õpivad ka õpiraskustega õpilased.
Miks on klassis tugiisik?
Lapsele määrati tugiisik Raja­leidja keskuse nõustamis­komisjoni poolt. Lapse suurim raskus on kehv üldorienteeritus, näiteks ei leia ta lehekülje­numbri abil õiget lehekülge, vajab abi riietumisel jms.
Kui kaua on tugiisik klassis olnud?
Poolteist aastat.
Mida tundsite, kui kuulsite, et tugiisik klassi tuleb?
Ma olin ärevuses, selline kerge hirm oli, et keegi tuleb mind kontrollima. Mõned tunnid mind segas tema kohalolek, ma ei osanud temaga arvestada. Ei osanud arvestada ka sellega, kui palju ta minu juttu lapsele ümber räägib. Siis rääkisime omavahel läbi, mis olid minu ootused ja mis tema omad. Vahel ta aitab last liiga palju, siis juhin tähelepanu, et ta laseks lapsel ise teha.
Mida kartsite?
Oma väljendeid, oma ütlemisi, spontaanseid väljendusi. Seda, et äkki ta on minu suhtes meelestatud või negatiivse hoiakuga, kontrollib mind.
Kas tasus karta?
Tegelikult absoluutselt mitte.
Millised olid Teie ootused temale?
Ootasin, et ta ei ole ainult selle lapse jaoks, vajadusel aitaks ka teisi.
Kas ta täidab ootusi?
Jah.
Mis on tugiisiku roll Teie klassis?
Tema roll on aidata lapsel iseseisvalt hakkama saada ja õpikus olevate mõistete, võõraste sõnade ümber­sõnastamine. Teise vaatenurga leidmine, lapse aitamine teise lähenemisega – näitab ja sõnastab teisiti, kui mina. Tal on oskus näha ümber nurga, mina olen mõne koha peal silmaklappidega. Kui minu seletus jääb arusaamatuks, siis lapsed ei küsi õpetajalt, vaid tugiisikult. Ja kui ei saa temalt abi, siis uuesti õpetajalt. Kõik lapsed hoiavad teda ja küsivad, miks ta mõnikord puudub. Ta on sulanud meie klassi tervikusse.
Milline on hea tugiisik?
See, kellega tekib see keemia, üksteisemõistmine, sõnadeta arusaamine. Ta julgeb öelda vajadusel ka negatiivset, teha ettepanekuid, olles seejuures üleni toetav. Ei tohi karta, et ta on halb, peab tekkima ühtsus ja usaldus. Mõttemaailmad peavad olema sarnased, kooskõla peab olema.
Kas tugiisik õpetab lapsi?
Kindlasti. Tema annab ka oma väärtusi edasi. Tunnimaterjali ikka õpetan ise. Teen teemakäsitluse ära, tema toetab iseseisva töö ajal.
Kuidas muutuks Teie töö, kui tugiisikut klassis ei oleks?
Ma arvan, et esialgu õpilaste jaoks oleks raske. Nad loodavad tema peale. Minul läheks raskemaks selle võrra, et ma ei saa end enam ühe või kahe õpilase vahel jagada. Töö­jaotus tuleks ümber teha.
Mida ütleksite teistele õpetajatele, kelle klassis õpib lapsi, kes vajavad tugiisiku abi?
Mina julgustaks tugiisikut endale tundi võtma. Kindlalt olen poolt, see teeb õpetaja töö lihtsamaks. Ta ei ole haridus­osakonna ega Rajaleidja keskuse poolne kontroll, ta aitab hästi palju. Annab kindlustunde õpilasele ja õpetajale. Õpetajale on see vajadusel enesekontrolli ja tagasiside võimalus.
Mida olete tugiisikult õppinud?
Ta on hästi positiivne ja vaimustub, innustub. Näeb asju ja õpetab asju vaatama teise nurga alt, peegeldab positiivset õpilastele ja ka mulle endale. See tema positiivsus ja soojus, osavõtlikkus.
Kas soovitaksite teistelegi tugiisiku kaasamist õppetöösse? Miks?
Ikka, eelkõige peab õpetaja mõtlema õpilasele ja kui tugiisik on talle ette nähtud, siis see on vajalik ja õige. Kindlasti tasub proovida ja leida see õige inimene, kellega koostöö sujub. Siis võidavad sellest kõik – õpetaja, õpilane ja kaas­õpilased.
Marie Pajo
Hiiumaa Rajaleidja
keskuse logopeed