Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir märkis, et kui käisid meretranspordi kriisiarutelud, siis haiglat n-ö laua äärde ei kutsutud, aga muresid oli haiglal palju – takerdus nii koostöö suure haigla ehk PERHiga, häiritud oli haigete liikumine. “Saare transport on haigla jaoks samavõrd tähtis või siis kui sa seda haigevoodist vaatad, veel tähtsamgi kui näiteks kütuse saareletoomine,” hindas Siir.
Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm rääkis, et praamikriisi ajal oli haiglas väga närviline aeg. Ta kirjeldas probleeme, mis häirisid haigla tööd ajal, mil mereveetase oli madal ja laevad sõita ei saanud.
Väga paljud arstid käivad haiglas tööl mandrilt. Seetõttu ajal, mil laev käis Heltermaalt Virtsu, tuli Tammel paluda arstidel tulla Hiiumaale juba eelmisel õhtul, et nad saaksid hommikul tööd alustada. “See tähendas, et arst pidi jätma poolest päevast oma isikliku elu ja loobuma sellest Hiiumaa haigla kasuks,” ütles Tamm. “Ja mina talle ei tasusta seda õhtust aega, mil ta saarele sõidab.”
Ka ei olnud mõeldav, et arst sõidaks hommikul kolm tundi Hiiumaale ja õhtul teist sama kaua tagasi. Nii jäi ära eriarstide vastuvõtte ja haiglapersonal sai patsientide pahameele osaliseks. Näiteks silmaarsti vastuvõtu järjekord ulatub praegu detsembrisse ja korraga on vastuvõtul 40 patsienti. Kui vastuvõtt ära jääb, tuleb registratuuri töötajatel sellest patsiendile teatada ja vabandada, hiljem teatada uus aeg. Tamme sõnul on see väga suur töö, mida keegi kõrvalt ei näe. Samas pole haruldane kui registratuuri töötaja, kes milleski süüdi pole, riielda saab. Õnneks leidsid hõivatud pealinna arstid Hiiumaa jaoks uued ajad ja praeguseks on need vastuvõtud tagantjärele ära tehtud.
Ka patsientide jaoks oli kriisiaegne sõiduaeg, ükskõik kas siis Heltermaalt Virtsu või Saaremaa kaudu ringi, liiga pikk, seepärast telliti neile järgi kopter. Patsientide transpordi tegi keeruliseks ka see, et sel talvel üks reis vähemaks võeti – haigla auto viis patsiendi küll Tallinna, kuid juhil oli keeruline saarele tagasi jõuda. Kui tihedama laevade sõiduplaani korral jõudis auto isegi kaks linnareisi teha, siis nüüd oli see võimatu.
“Hädasti on vaja lennuk udus lendama saada ja oleks vaja, et laeva all oleks vett,” võttis Tõnis Siir räägitu kokku.
Ühe uue probleemina tõi Tamm välja, et Põllu tänava kanti planeeritav spordikeskus, kui see tehakse kolmekorruseline, võib hakata häirima haigla kopteriliiklust. “See on lennusalga otsus, et kui hoone on teatud kõrgusest kõrgem, hakkab see tuulekoridori segama,” selgitas Siir, mis võib segada kopteri maandumist ja õhkutõusu.
Siir rääkis, et vallavanem Reili Rand, kes kuulub ka haigla nõukogusse, ütles, et päris nii kõrge hoone ei tule. “Oma märkused me andsime ära, aga see ei tohiks olla väga kergekäeline otsus, et viige kõik haiged lennuväljale.” Tema soovitus otsustajaile on paigutada korraks end haigevoodisse ja mõelda, kui mitu korda teda siis ühest sõidukist teise tõstetaks ja kuidas neid ka talvel külmaga autos veetaks.
Tamm lisas, et haigla on vastava info ka vallale edastanud.
