Connect with us

Uudised

Haiglapersonal sai olulist täiendust

ERAKOGU
Arstide põud on igas maakonnas, seepärast on eriti rõõmustav, et Hiiumaa haiglas töötavad kaks uut sisearsti ja anestesioloogiaõde. SA Hiiumaa Haigla nõu­kogu liige ja õendusjuht Riina Tamm tõdes, et on olnud pikk ja aeganõudev töö, et saada arste nii-öelda mere taha tööle. “Eriti suur on sisearstide põud ja samuti oli anesteesiaga suur mure,” rääkis Tamm.
Nüüdseks töötavad haiglas sisearstid Juuli-Ann Tähiste ja Kaupo Ole ning anestesioloogiaõde Aljona Lavrova. “Oleme uute spetsialistidega väga rahul!” ütles Tamm.
Nädal vanematekodus
Sisearst Juuli-Ann Tähiste töötab Hiiumaa haiglas iga kuu ühe nädala. Idee kodu­saarele tööle tulla hakkas idanema 2019. aastal, kui Eesti Arstide Päevade raames toimus arutelu “Väike vs suur” ehk siis ümarlaud väike­haiglate jätkusuutlikkusest.
“Mina olin siis eelviimast aastat resident ja võtsin sõna, tõdedes, et enamik meist on 30aastasena residentuuri lõpetades Tallinnas või Tartus juba uued juured alla ajanud ja paraku kergesti ilmselt ära/tagasi väiksesse kohta ei koli, aga osalise koormusega ehk töötaks seal küll,” meenutas ta.
Tähiste rääkis, et kuna ta tutvustas end hiidlasena, siis PERHi sisekliiniku tolleaegne juht doktor Luman otsis ta hiljem üles. Kuna Hiiumaa haigla on PERHi tütarhaigla, on siinne arstidepõud iseenesest­mõistetavalt ka nende mure.
“Kui selgus, et osakoormuse variant on võimalik ja sobib haiglale, siis oli mul otsust juba lihtne teha,” lisas Tähiste.
“Käiksin niikuinii Hiiumaal vanematekodus vähemalt korra kuus – nüüd on see kord ilusti nädalapikkune.”
Tähiste: Näen laiemat pilti
Doktor Tähiste rääkis, et valis erialaks sisehaigused, kuna ei soovinud saada ainult ühe organsüsteemi spetsialistiks, vaid laiemaid teadmisi, tegelemaks patsiendi kui tervikuga. “Muidugi jääb väga palju veel minu haridusest väljapoole, aga sisearsti väljaõpe võimaldab näha veidi suuremat pilti,” selgitas ta.
Residentuuri raames on Tähiste töötanud Tallinnas, Tartus ja Pärnus, praegu töötab ka Raplas. “Eks hiidlastel on ikka samad haigused, mis mandrilgi, nii erinev liik me ei ole – lihtsalt Hiiumaal on sisearsti ampluaa laiem kui suurhaiglas, sest kohal pole pidevalt eraldi kardioloogi, neuroloogi…”
Doktor märkis, et patsiendid on vist küll veidi teistsuguse suhtumisega – mõni teeb isegi südameinfarkti ajal nalja! Veel tundub talle, et siin on rohkem palatikaaslaste märkamist ja üksteisele kaasaelamist.
“Tore vaadata, kuidas naabrid teineteist taastusraviharjutusi tegema utsitavad või siis kuulda, kuidas teises palatis prouad jutulinnud päev läbi lobisevad – nii saab kiiremini terveks ka,” on
dr Tähiste veendunud.
“Ka mu kolleegid mandril on täheldanud, et saartelt pärit patsiendid on sarnased – kannatlikud, omamoodi huumoriga ja ei kipu niipalju niisama kaeblema – meretagune asi. Toredaid asju on ikka, näiteks ma õpin patsientidelt uusi sõnu – hiidlased liiguvad kodus kränku abil ringi, mandril pole veel keegi rulaatori kohta nii öelnud,” rääkis Tähiste. “Ja vähemalt kolm patsienti on mulle mu perekonnanime kuuldes teatanud, et nad olid mu isa ema Heljadega samal ajal sünnitamas!”
23 aastat kooliharidust
Juuli-Ann Tähiste saab suvel 31aastaseks ja on oma elust õppinud kokku 23(!) aastat: Kärdlas kuni põhikooli lõpuni, siis Tallinna Saksa gümnaasiumis ja aasta vahetus­õpilasena Saksamaal. Edasi arstiõpe, mis kestis kokku 11 aastat: kuus aastat põhiõpet Tartu Ülikoolis, mille lõpetajatest saavad üldarstid ja viis aastat residentuuri, mis on sisuliselt töö ja õppimine koos. “Residentuuri ehk eriarsti väljaõppe raames roteeruvad residendid erinevates osakondades ja haiglates, nii olengi töötanud kõigis kolmes Tallinna suurhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Pärnu Haiglas, kokku kaheksateistkümnes osakonnas,” arvutas ta kokku.
Pärast lõpetamist asus doktor Tähiste tööle Hiiumaa haiglasse ja Raplamaa haiglasse korraga, lisaks teeb kuus paar valvet PERHi erakorra­lise meditsiini osakonnas, kus alustas tööd juba üli­õpilasena.
Juuli-Anni ja tema elu­kaaslase kodu on pealinnas, kus nendega koos elab üks tore leopardgeko nimega Gizmo. “Ah, ja veerand kohaga elan ju Hiiumaal ka.”
Hobid emalt ja isalt
Ema Helle-Mare Kõmmuse eeskujul on Juuli-Ann pisikesest peale tantsinud rahva­tantsu ja isa Ain Tähiste eeskujul õppinud purjetama. Mullusel Muhu Väina regatil tegi noortest Eesti naistest koosnev purjetamistiim suuri tegusid võistlusjahil Équipe du Piloilleri III, mille tiimis Juuli-Ann kaasa purjetas – pardal sõidutati president Kersti Kaljulaidi ja ORC III klassis võideti esikoht.

HELJA KAPTEIN

Veel lugemist:

Uudised

Kolmapäeval  Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis tuvastatud rannikureostuse eemaldamiseks korraldab Hiiumaa vald talgud. Vabatahtlikud on oodatud appi reedel,...

Uudised

Hiiu Lehe toimetuse poole pöörduti küsimusega, miks saeti Käina lähedal elektriliinide alt maha isegi kadakad, ometigi ei kasva ju kadakas kunagi nii kõrgeks, et...

Digileht

Hiiu Leht 26. aprillil Neli naist avavad Viskoosas poe Osa Käina ajaloost sai kaante vahele Kevadist ürdikuningat tuleb tikutulega otsida Maarjakask astub kadakale kannule...

Uudised

Päästeamet on reostust esialgu tuvastanud Kõpu poolsaare põhja- ja lõunakülgedes. Võimalik rannikureostus tuvastati Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis....