Kui Hiiu Lehe reporter reedel Käina perearstikeskuses käis, olid kõik sel ajal vaktsineerimisele tulnud lahkelt nõus oma süstisaamise kogemust jagama. Muidugi rangelt ohutusmeetmeid järgides.
Ükski vestluskaaslane ei kurtnud kibeda süsti üle.
Vastupidi – näiteks Tõnis ütles, et seda ei olnud tundagi ja küsis õelt üle, kas talle ikka süst tehti.
Eha oli natuke murelik seetõttu, et südamepuudulikkuse tõttu ta tarvitab igapäevaselt palju rohtusid ja küsis pereõelt ega see süstimist ei sega.
Pereõde Anu Saar vastas, et kardioloogid just soovitavad südamehaigeid vaktsineerida, sest nad on COVID-haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga.
“Alati aga tuleb oma perearsti või -õega nõu pidada, kui kasutate teisi ravimeid või tekib terviseteemalisi küsimusi,” soovitas Saar.
Maski peab ikka kandma
Kes küsis seda, kas süstekohta võib märjaks teha, sai vastuseks, et võib. Kes küsis, kas peale teist süsti ei pea enam maski kandma, sai vastuseks, et ikka peab, sest seniste uuringutega ei ole kindlaid tõendeid, kas vaktsineeritu viirust edasi kannab või mitte. “See selgub edasiste teadusuuringute käigus,” selgitas pereõde.
Otsus vaktsineerima tulla nõudis mõnel rohkem, teisel vähem kaalutlemist. Valve ütles, et tal ei olnud pikka mõtlemist vaja. “Otsustasin kohe, et kindlasti lähen,” ütles ta ja lisas, et tema tutvuskonnas on mitmed oma süstid juba saanud. Valve ei lasknud oma otsust kõigutada ka neil, kes teda on suisa lolliks pidanud. “Jah, mul on varem teised vaktsiinid ka tehtud,” ütles naine, kes peab seda enda tervise eest hoolitsemiseks ja loodab peatselt jätkata nii vesivõimlemistrenni kui kontserdikülastustega.
Eha: Igaühe elu on inimelu
Silvi ütles, et nii tema kui ta abikaasa tulid seepärast, et haigus on nii laialt levinud ja seda on hirmutav näha. Kuigi nad elavad omaette ega puutu teistega eriti kokku, lasevad nad end kaitsesüstida.
“See ikkagi kaitseb ja võibolla aitab haigusele piiri panna,” põhjendas ta otsust.
Eha sõnul on tema optimist ja on samuti lasknud endale teha nii gripi- kui puugisüstid. Seekord siiski ei olnud otsus kohe kindel, aga ta hakkas vaktsiinide kohta uurima ja sõbrannadega vaktsineerimise erinevaid külgi arutama.
“Nii ma nõusolekuni jõudsin, kuigi mõtlesin ka sellele, et võibolla on noortel seda vaktsiini rohkem vaja,” rääkis Eha. “Ma ei oska kaaluda, kelle elu on rohkem väärt – igaühe elu on inimelu,” lisas ta.
Mõtlemapanev oli ka Tõnise tõdemus, et sellised tõsised haigused nagu punetised, leetrid ja läkaköha taandusid alles peale seda, kui olid leiutatud vaktsiinid: “Tookord ei küsinud keegi, kas tahad, aga nendest haigustest oleme pääsenud.”
