XIII noorte laulu- ja tantsupeoks valmistumine jõudis uude etappi ning üle Eesti kogunevad kollektiivide juhid Terepäevadel, kuueliikmeline Hiiumaa esindus käis peojuhtidega kohtumas Haapsalus.
Eesti rahvakultuuri keskuse rahvakultuurispetsialist, laulu- ja tantsupeo kuraator Hiiumaal Helle-Mare Kõmmus ütles, et suursündmuseks valmistumisel on töö käimas ning Terepäevalt saadud muljeid ja infot palju.
Koos kuraatoriga käisid Haapsalu Terepäeval kolm koorijuhti – Külli Kreegi, Raili Kaibald ja Ulvi Tamm, võimlemisrühma juht Tiina Kaev ning tantsurühma juhendaja Jaanika Kuusk. Tööülesannete tõttu ei saanud osaleda Helgi ja Maigi Taelma, kuid Kõmmus kinnitas, et materjalid on nende jaoks olemas ning neil on võimalus osaleda mõnel teisel, ka zoom-keskkonnas toimuval Terepäeval. Septembri jooksul toimub kokku kümme Terepäeva.
Haapsalus tutvustasid XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermann ning rahvamuusikapeo üldjuhi Juhan Uppini sõnumi edastanud Andi Einaste peo kunstilisi lähteideid ning peoni jõudmise teekonda.
Uusberg oli kokkutulnuile rääkinud, et peo ühine juhtmõte “Püha on maa” tekkis tal Hando Runneli luuletuse “Valgus” mõjul ning et ta usub – noortel on võime peegeldada meie maa karget ilu läbi muusika. Peojuht kutsus märkama ja hoidma kõike seda, mis on meie elus püha – ka siis, kui see nõuab pingutust ja pühendumist.
Tantsupeo etenduse pealkirjaks on “Sillad” ja see jutustab loo noore inimese kujunemisest, milles on oma osa varasematest aegadest pärit väärtustel ja uutel seostel ja suhetel. “Sillad saavad valmis siis, kui inimene need teeb, iseenesest need ei teki,” vahendas
Kõmmus lavastusidee autori Kurrikoff-Hermanni mõtet.
Juhan Uppin on andnud rahvamuusikapeole tööpealkirjaks “Päriselt”, rõhutades sellega, et nad teevad rahvamuusikat päriselt – oskavad mängida viiulit, torupilli, kannelt või muud pilli.
Osalejad registreeruma!
Kõmmuse sõnul on nüüd järg sealmaal, et oodatakse kirja panema peol osaleda soovivaid kollektiive – laulukoore, tantsu- ja võimlemisrühmi, rahvamuusikuid ja orkestreid. “Praegu võiksid end kirja panna need kollektiivid, mis kindlasti on valmis asuma sellele teekonnale,” soovitas ta.
Sügisesel registreerumisel on kollektiividel tähtajaks 30. september. Neile, kes rohkem aega vajavad, on plaanis avada registreerumisvõimalus ka uue aasta algul, kestusega kuni 31. jaanuarini.
Kollektiivide kirjapanekuks on avatud SA Eesti Laulu- ja Tantsupidu elektrooniline register. Lisainfot leiab veebilehelt laulupidu.ee
Kuraator julgustas koolilapsi ja lapsevanemaid uurima oma koolis, oma õpetajatelt, millised on võimalused laulmas, tantsimas, võimlemas või pilli mängimas käia. September on ju aeg, kui huviringid oma tegevusega jätkavad või sellega alustavad. “Kui ühe kooli õpilastest pole võimalik laulukoori või tantsurühma kokku panna, siis tasub maad kuulata, kas on võimalik ehk kellegagi liituda,” soovitas ta.
Eriti oodatakse poisse, sest põhikooliastmes saavad osaleda ainult segarühmad. “Kui poisse pole, ei saa ka tüdrukud tantsurühmana peole kandideerida,” selgitas Kõmmus.
Gümnaasiumiastmes saavad tantsupeol osaleda nii sega- kui neiduderühmad ja laulupeol nii sega- kui neidudekoorid, samuti noorte meeste koorid.
Tasub tähele panna, et rahvamuusikapeole saab registreeruda ka ilma kollektiivita ehk soolomängijana – muidugi vastavalt peole oodatud pillide valikule.
XIII noorte laulu- ja tantsupeoni on jäänud aasta, üheksa ja pool kuud – pidu algab 30. juunil 2023 ja kestab kolm päeva, 2. juulini 2023, nagu ikka, peetakse suurt pidu Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.
Eelmisel, aastal 2017 toimunud noorte laulu- ja tantsupeol osales Hiiumaalt neli koori, sh ülemaakondlik lastekoor, neli võimlemisrühma, kolm tantsurühma, üks sümfoniettorkester ja üks puhkpilliorkester, esinejaid oli kokku 200.
