Heltermaa sadam on Hiiumaa peamine merevärav ja suurema osa saabujate maabumiskoht. Ning selles mereväravas tervitab tulijaid palmipuu. Tõesti: tere tulemast palmisaarele!
Kui ühel oktoobrihommikul praami oodates ajaviiteks jahisadamasse kõndisin, tekitas seal haljendav palm mus ausalt öeldes väiksemat sorti vapustuse. Oma ootamatuses kui välk selgest taevast. Ja naerma ajas ka. No ütle nüüd keskit naljahammast, siia kainaabruse muruväljale palmi maha istutanud! Jalakõrguse kiulise tüvega, kuni vööni lehtedega karuspalmi. Vist millalgi juba mõne aja eest, sest rohi ta ümber on muust murust pikem.
Telefoniga klõpsatud pilt ei tulnud suurem asi, nii sai 29. oktoobri sumepäikselisel päeval fotoaparaadiga selle palmi juurest uuesti läbi käidud. Pildid jäid väga meeleolukad. Nagu lõunamaal! Ehkki na pisine hakatis teine veel.
Tõsi, võib karta, et see palm hukkub juba esimesel talvel. Kui just väga mahedat talve ei tule. Ja vaevalt keegi teda katma hakkab. Palmi katmine on pealegi omaette kunsttükk. Palmikasvatus Eestis on põhimõtteliselt küll võimalik. Nii näiteks on Ralf Rammul oma Tallinna Kiristiine eksootilises aiakeses suutnud kümme aastat Wagneri karuspalmi elus hoida, too on päris suureks kasvanud. Igaks talveks “keevitab” omanik palmi ümber vahtplastmoodulitest kookoni ja eriti karmide külmadega lülitab sisse kookonis olevad elektriküünlad. Nii et paras mängimine.
Muide, nagu Heltermaal, on millalgi ka Sõrves karuspalm avalikku kohta välja istutatud. Paraku hukkus ta ilma kaitseta isegi sealses mahekliimas. Nüüdseks on pruunistunud lehed rohelise värviga üle võõbatud. Sõrve huumor.
Mis siis veel rääkida jäätuva Väinamere äärsest Heltermaast…
Tegelikult elasid mul mõned Horvaatiast korjatud seemneist tärganud karuspalmid Nõmbal kümmekond aastat. Igal talvel jäi neid paraku vähemaks. Ega ma neid eriti katta kah viitsinud. Viimased võttis üks vähese lumega talv. Tehtud! Rahu majas. Vähemalt sai isiklikult palmindus ära proovitud.
Muidugi kahju, et palmid nõnda külmahellad on. Isegi nood vastupidavamad karuspalmid. Suisa ligi kolmekümnekraadist pakast taluvat aga lumepalm (Rhapidophyllum hystrix). Tollega tasuks küll katsetada. Ehkki see Kagu-USAst pärit liik meie jahedapoolsetes suvedes täit pakasekindlust ei saavuta, siis ikkagi – mine sa tea!
Igatahes praegu haljendab Heltermaal üks ehtne palm. Minge vaadake üle ja tehke pilte. Kuniks ta seal elus on.
