ERAKOGU Kümme aastat on Rauno Zubko tantsu õpetanud rahvatantsuseltsis Pääsuke, kümme aastat korraldanud Hiiumaa TantsuFestivali ja mitu aastat olnud rahvatantsupeo korraldajate seas.
Augustis andis üks tema Pääsukese rühmasid, Pühalepa, ilma suurema etteteatamiseta tantsuetenduse Kassari rahvamaja juures. Vaatajaid polnud väga palju, murul tantsitud rahvatants aga oli tippklassist ja kõik filmiti üles.
Zubko selgitas, et Pääsukese rühmad saavad nime oma rahvarõivaste järgi – on naisrühmad Pühalepa, Kihelkonna ja Muhu, segarühmad Järva-Jaani ja Anseküla… Niiviisi tehakse lugupidav kummardus rahvarõivastele.
40aastane Pääsuke
Kassaris tantsis ainult üks rühm, aga kõik Pääsukese rühmad olid Hiiumaal laagris. “Tegime rasket tööd selleks, et sünnipäeva pidada,” selgitas Zubko.
40. sünnipäeva tähistab Pääsuke novembris kaheosalise kontsertlavastusega ja Hiiumaal tegeleti just kontserdi esimese osaga. “Teeme seal midagi rahvatantsust täiesti erinevat,” lubas Zubko. Esimeses osas teevad kaasa nii põnevad tegijad nagu ansambel Riffarrica, muusik Sänni Noormets, visuaalkunstnik Mikk-Mait Kivi jt.
Kontserdi teises osas saavad rühmad ette näidata kõik selgeksõpitud tantsud, millest suur osa Zubko autorilooming.
10 aastat Pääsukeses
Ajal, mil Rauno läks Hiiumaalt ära, Tallinna Ülikooli koreograafiat õppima, otsis rahvatantsuselts Pääsuke parajasti juhendajat. Kui Zubko nende juures tantsuõpetaja karjääri alustas, oli seltsis vaid kaks rühma, nüüdseks on 15. Üheksa täiskasvanute rühma tantsib Tallinnas, kuus lasterühma Viimsis.
“Olen seda kasvatanud, nii et jah, veidike on see ka minu süü,” ütles Zubko.
Rõõmu teeb juhendajale, et põhikooliastme tantsijate hulgast, kellega on juba seitse aastat tööd tehtud, hakkab sirguma tantsijaid täiskasvanute rühmadesse.
“Tantsijaid Tallinnas jagub ja rahvatants on populaarne, nii et Pääsuke on kogu aeg kasvav organism,” kinnitas tantsuõpetaja.
10 aastat HTFi
Rauno oli päris noor, kui Hiiumaa TantsuFestivali (HTF)korraldama hakkas. Tema soov oli täita tühimikku, mida tantsukunstnikuna tundis. Näiteks oli vähe infot tantsu õppimise võimaluste kohta. Nüüdseks on HTFist kasvanud täismõõdus tantsuhuvihariduse festival, millest igal aastal saab osa 120 huvilist. Käina koolimajja lihtsalt rohkem ei mahu.
“Rahvast on ja huvi on täitsa olemas,” ütles Zubko, kes festivali korraldas viimast aastat. Festivaliga koos kasvanud ja kahel viimasel aastal korraldamise juures olnud nooremad kolleegid Maarja Eliisabet Roosalu, Kaisa Kattai, Janette Norkko ja Aune Tenslind võtavad nüüd HTFi korraldamise üle. “Otsustasime, et kuna see oli noorelt-noorele algatatud festival, siis nüüd võiks tänapäeva noored oma panuse anda ja teha seda festivali edasi nii, et täita just neid vajadusi, millest nemad puudust tunnevad,” ütles Zubko.
Selle taga, et festival Hiiumaal toimub, oli Rauno soov oma kogukonnale midagi tagasi anda: “Kuna ma Tallinnas elan ja töötan ja Hiiumaal päris neid võimalusi ei ole, mis Tallinnas, siis tahtsin seda sidet kuidagi ikkagi hoida ja siia midagi tagasi tuua, sest siin olen ma kasvanud.”
Pisar tuleb hiljem silma
Sel aastal oli Rauno tantsupeol S4 ehk segarühmade liigijuht, laulupeol sättis lastekooride liikumist. Suure peo liigijuht oli ta teist korda, varem oli liigijuhi assistent, enne seda juhendaja… Liigijuht on ta olnud ka meeste tantsupeol ja võimlemispeol.
Tänavune pidu oli erilisem, aga ka raskem, sest juubelipeole oli tahtjaid palju. Kahjuks ei ole tantsuväljak kummist ja kõik ei mahtunud.
“See tegi meele päris kurvaks, et päris paljud tantsijad pidid koju jääma. Üritasin hindamisel olla võimalikult aus ja subjektiivne ja nii see seekord läks,” rääkis Rauno. “Selles mõttes oli raske, aga samas liigijuhi töö ja tantsijatega töötamine mulle väga-väga meeldib. See on kolmeaastane protsess, mis lõppeb tantsupeonädalaga, see väljakutöö – kõik see on protsess, mida ma väga naudin ja olen väga õnnelik, et ma seda tööd teha saan.”
Küsimusele, kas pisar ka silma tuleb, kui pidu läbi, vastas ta ei. Aga kui ta hiljem kodus vaatab kingitustekuhja, mida väljakutäis tantsijaid on talle toonud ja loeb tänuavaldusi… “Vot siis neid lugedes tuleb küll pisar silma, sest seal on väga ilusaid ja armsaid leide,” ütles Rauno Zubko. “See sünergia, mis tantsijatega tekib – võtab aega, et seda seedida ja see emotsioon sulle lõpuks kohale jõuab.”
Taelast Taelmani
Sellest, miks ema ta just tantsuringi pani, räägib Rauno vahva loo: “Ema käis Viskoosa kalatehases tööl. Seal oli vahetustega töö ja kui oli öine vahetus, siis ta jõudis koju varahommikul. Mina väikese poisina otsustasin, et ootan teda. Vanem vend pidi mind valvama, aga tema jäi magama ja ma hiilisin suurde tuppa. Mõtlesin, et mida ajaviiteks teha ja vaatasin siis telekat. Telekast aga tuli sel ajal selline saade, kus Ants Tael õpetas seenioridele peotantsu. Mina olin siis põnevusega seda vaadanud ja kui ema kella kolme ajal hommikul koju jõudis, siis mina olin seisnud ukse peal, palunud ema tantsule, võtnud valsivõtte ja tantsinud nii rumbaruutu kui valsisammu. Ja siis ema ütles – see poiss läheb tantsuringi.”
“Killuke” kui sõpruskond
Oma tantsijateed alustas Rauno Käina kultuurikeskuse tantsuõpetaja Helgi Taelma rahvatantsurühmas Killuke.
“Arvan, et jäin tantsu juurde just tänu sellele, et Killuke lihtsalt oli nii vahva sõpruskond – meil on tõesti tore koos olla ja me tahtsime koos olla, isegi puberteedieas – pidasime selle raske aja kenasti vastu. Tihti juhtub, et lasterühmal hakkab siis igav ja joostakse laiali, aga meie tõesti nautisime koos elamist, koos reisimist ja koos tantsimist ning mu noorusaeg oli super.” Praegugi suheldakse omavahel ja saadakse kokku tantsupidudel.
