erakogu Õnnetus juhtus linna keskel, Rookopli tänaval kell 15.31. Pealtnägijad teavad, et autole ette jooksnud koerale sõitis otsa valge Peugeot kaubik, mida hiljem nähti keskväljaku kaameras.
Veronika, kelle pere koer Sipsik oli, rääkis Hiiu Lehele, et pühapäeval, kui ta tööl oli, tuli tema telefonile sõnum, mille sisuks oli, et ta poleks tohtinud last üksi koeraga jalutama saata.
Ja siis oli seal kirjas veel: “Sellele autojuhile ei meeldi nutvad ja hüsteerilised lapsed, sellepärast ta kinni ei pidanud.”
Veronika rääkis, et tema 12aastane tütar oli varemgi venna koeraga Kärdlas jalutamas käinud. Ka seekord läks linna peale, koer rihma otsas, aga keegi poleks osanud arvata, et jalutuskäik rahulikus suvelõpu linnakeses nii kurvalt lõpeb. Läheneva kaubiku ees tormas koer sõiduteele. Oletatavasti sai see sündida seetõttu, et rihma stopper ei jäänud korralikult lukku.
Pealtnägija, kelle maja kõrval kõik juhtus, oletas ka, et tüdruk ei osanud ette näha koera reaktsiooni, kui koer liikuvat autot “rünnata” üritas.
Veronika seda versiooni ei välista: “Sipsikule ei meeldinud kiirustavad autod.”
Teine põhjus, miks Sipsik äkki sõiduteele tormas, võis Veronika arvates olla see, et ta pidas möödasõitvat diiselautot oma pere autoks, mille hääle ta alati kaugelt ära tundis. Võimalik, et ta tahtis ennast juhile näidata, et auto peale saada.
Kohutav trauma lastele
Veronika rääkis, et nende peres on praegu väga rasked ajad. Mõlemad lapsed, nii kümneaastane poeg, kelle tugisambaks koer perre võeti, kui 12aastane tütar, kes koeraga juhtunut kohutavalt läbi elab, on hingelt väga katki… Kumbki neist ei saa öösiti magada. Ema lootus on, et ehk oskab psühhiaater neid aidata.
Veronika mõistab, et koera ei too enam tagasi miski, aga ta tahaks vaadata silma autojuhile, kes ta lapse ja sureva koera tänavale abita jättis. Seepärast läks ta politseisse ja tegi avalduse, et juhti otsitaks.
Veronika on kokku lugenud, et autojuht rikkus kuut liiklusseaduse paragrahvi. Näiteks Paragrahv 55 ütleb, et juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda liiklusolusid terviklikult hinnata…
Paragrahv 56 ütleb, et nähes teel või tee ääres last, tuleb juhil olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida…
Paragrahv 64 ütleb, et juht peab olema tähelepanelik teel või tee serval seisvate või liikuvate vähemkaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist..
Paragrahv 225 ütleb, et kui juhtunud on liiklusõnnetus, peab juht peatuma võimalikult kiiresti, paragrahv 226 lisab, et kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht andma abivajajale esmaabi ja vajadusel kutsuma välja kiirabi.
Autojuht pidi aru saama
“Ei ole võimalik, et autojuht ei saanud aru, et kutsa mõlema ratta alt läbi käis. Tüdruk šokis. Võimalik, et autojuht ka. Autojuht ei ole õnnetuses kindlasti süüdi, ainus patt on see, et ta minema sõitis ja tüdruku sellisesse olukorda jättis. Koera poleks enam miski päästnud,” kirjutas kõrvalasuva maja elanik Taisi Telvik sotsiaalmeedias.
Õnnetuspaigast mööda sõitnud Häli-Herta Haavapuu nägi, kuidas väike tüdruk põlvili maas nuttis elutu koera kohal. Ta peatas auto, tõttas appi ja helistas loomaarstile, kuid kahjuks polnud enam mõtet kliinikusse sõita.
“Väike tüdruk oli täiesti šokis ja nuuksus elutu kutsa kohal, paludes “Sipsik, palun ole elus…,” kirjeldas ta olukorda.
Tema hinnangul tegi juhtunu veel jubedamaks see, et juht, kes halva kokkusattumuse tõttu koerast kogemata üle sõitis, andis gaasi ja kadus.
“Selliseid asju võib meie kõigiga juhtuda, kuid nahaalselt minema sõita… Ehk ehmatasid ja nutsid ka nurga taga, kuid tulnud tagasi ja aidanud? Olid nii veendunud, et kõik elavad õnnelikult edasi? Kuidas sa küll öösiti nüüd rahulikult magada saad? Isegi mina ei saanud täna…,” kirjutas Haavapuu.
