Tunnistan, et sügis-talvisel perioodil on kohati õige kurb olla suvehiidlane. Olen aastate jooksul proovinud end vallas sisse kirjutada männi alla, kuuse kõrvale ja merekivikeste aadressile, aga tulemuseta. Mõned asjad lihtsalt peavad tingimata käima mööda dokumente ja pitsateid ootama. Naiivsus ei maksa midagi. Aga mina. Vaikselt alles tunnistan, et suvi on siiski selleks korraks läbi ja aeg hakata uut ootama.
Olgu, liialdasin pisut kõigega, aga vahel on vaja pisut liialdada. Ma ei tea, kas just Hiiu Lehes, aga näiteks sõprade ja sõbrannadega. Lihtsalt võtad kätte ja liialdad. Tegelikult selle järgi saabki aru, kes on lähema ringi sõbrad – ainult nemad naeravad õige koha peal kaasa ja pole isegi liialdustele tundlikud. Armastavad tingimusteta.