Sõdurilaulud

6666

Kohe, kohe saab trüki­valmis Sende Lipu raamat “Armu­adrale sündind” – käimas on viimased viimistlused, viimased ülevaatamised.
Muidugi asusin oma raamatu kallale ka pärast Eesti Vabariigi aastapäeva teleülekande lõppu, emotsioonid laes. Mulle meeldis, kuigi hiidlasi oli ekraanil vähe näha, aga… nojah, jäägu midagi ka enda teada. Niisiis asusin oma raamatu kallale, vaagisin Emmaste valla Esimeses maailmasõjas osalenud inimeste mälestusi ja käekäike ning mõttes võrdlesin neid äsjaloetud Väinö Linna “Sõjaromaani” tegelaste omaga. Ja siis meenus mu äiapapa luuletuste vihik, kus ta on oma Esimese ilmasõja kogetut pannud kirja luule­vormis 21. oktoobril 1914. aastal Austrias.
Luulevihikut avades üllatusin – mida? Olin hämmastusest tumm ja muidugi sai raamat ilusa täienduse, mida tahan jagada ka lehelugejatega. Muidugi mängis mu emotsioonides oma osa ka meie vabariigi aastapäev.
Esimene maailmasõda kestis 28. juulist 1914 –11. novembrini 1918. 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ja hiljemgi toimus korraliste noorsõdurite võtmine. Selles sõjas osales üle 100 000 eestlase, 9 miljonit sõdurit langes lahingutes, surma sai 7 miljonit tsiviilisikut.
Minu äi Markus Lippu oli sõdurina 21. oktoobril 1914 juba Austrias Sani jõe ääres. Enamik tema sõjamälestuste päevikust on kirja pandud luule­vormis. Pakun lugemiseks ühe tema luuletuse.
Kirjaviisi jätsin muutmata.

SENDE LIPU