Kui sõidutingimused teedel on head, tundub see iseenesestmõistetav, aga niipea kui teeolud talvel halvenevad, läheb mõte kohe teehooldaja peale, et kas ta teeb talihoolet ikka korralikult.
“Alati saab paremini,” vastas Hiiu maakonna riigiteid hooldava ASi Tariston Lääne regiooni ja pindamise valdkonna juht Raigo Sahtel küsimusele. Ta kinnitas, et praegu Hiiu üksuses töötavad inimesed on saare riigiteid hooldanud juba pikka aega.
Ka on ettevõttel talviseks teehooldeks olemas vajalik kaasaegne tehnika ja lisaseadmed.
Masinad on GPS-jälgimise all, mis tähendab, et keskuses on põhjalik ülevaade, kuidas ja kus tehnika töötab. Sellegipoolest ei ole tema sõnul võimalik teid sahates ja teedele soola puistates luua talvel suviseid sõidutingimusi.
Sahtel ütles, et tööde tegemisel lähtutakse eri hooldetasemetega teede kohta kehtivatest juhenditest, kus on kindlaks määratud, millise aja jooksul teed normidega vastavusse viia tuleb.
“Talihooldes on kõige raskem kui ilmastikuolud – sademed ja temperatuur – lühikese aja jooksul kiiresti muutuvad,” tõi Sahtel esile ühe väljakutse.
Samas rõhutas ta, et ka sõidukijuhtidel on oma osa selles, et tagada teedel ohutu ja turvaline liiklemine. “Oluline on, et sõidukijuhid arendavad enda talviseid juhtimisvõtteid, teavad, kuidas nende liiklusvahend libedal teel käitub ja kõige olulisem – nad valivad ilmastikule vastava liikumiskiiruse,” soovitas ta.
Amet partneriga rahul
Transpordiameti Lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla ütles, et oma partneri, Taristoni Hiiumaa teehooldajate tööga on nad üldiselt rahul, sest tee seisunditaseme nõuded on täidetud. Ka kõik tekkinud probleemid on läbi arutatud ja leitud lahendus.
Vaidla sõnul mõjutab Hiiumaa teehooldust mereline kliima, mistõttu temperatuurid kõiguvad tihti nullkraadi ümber ning on suurem oht libeduse tekkeks. Iseloomuliku näitena tõi ta Sõru–Tohvri tee.
Maakonnaliinidel sõitvad bussijuhid, kes igapäevaselt saare suurematel ja väiksematel teedel liiguvad, aga tõid keerulistest teeoludest teisigi näiteid. Tuisuga muutub kiiresti läbimatuks näiteks Mõisa-Lepiku tee. Tihti on lumine, libe või treppi sõidetud tee Luidja ja Pärnaku või siis Puski ja Kõpu vahel. Seda nimekirja võiks jätkata.
Vaidla ütles, et suurema liiklusega riigiteedel on nõutav talvise teehoolde seisunditase kõrgem ning hooldetöid tehakse sagedamini ja põhjalikumalt, väiksema liiklusega teedel harvem ja väiksemas mahus.
Seisunditasemed määravad
Seisunditasemeid on kolm ja Hiiu maakonna teed kuuluvad kas keskmise või madalama ehk teisiti öeldes teise või esimese taseme teede hulka. Vaid talihoolde puhul on Kärdla lähiümbruses kolmandat ehk kõrgeimat seisunditaset nii Heltermaa, Käina kui Kõrgessaare suunal. Seal peab lumi olema lükatud hiljemalt 5 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedusetõrjet tuleb teha hiljemalt 4 tunni jooksul. Kõikjal mujal tuleb kauem oodata.
Keskmise seisunditaseme teedel tehakse lumetõrjet hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedusetõrjet hiljemalt 8 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Madalaima seisunditasemega teedel on vastavad piirajad 24 tundi ja 12 tundi.