Üks, kaks, kolm, neli, viis lugu ja uudist tänases lehes räägivad noortest. Me mõtleme, et see on pehme teema. Et noh, mis see ikka meie elus nii väga muudab, et lapsed esinesid Alexelas või üks tüdruk saab minna ponikarika võistlustele. Aga see muudab kõike. Mitte kohe praegu, aga aastas 2032 kindlasti.
Nende noorte jaoks kohe praegu ka. Nad saavad kohe praegu tunde, et neist sõltub midagi, et nad on olulised, et nad on midagi väärt, et nad saavad teha asju, mida tahavad ja nad saavad hakkama. Ja see, kui neil on praegu selline tunne, mõjutab nii palju seda, millised täiskasvanud neist saavad, kui palju nad ennast usaldavad ja kui palju neil on pealehakkamist.
Noorsootöötajaid ei tänata ilmselt kunagi liiga palju, nii et lisame oma panuse.
Aitäh teile, et te teete huvi- ja spordiringe ja sõidate noortega mööda Eestit ringi. Aitäh teile, et te ärgitate neid unistama ja oma unistustest rääkima ning toetate nende elluviimist. Aitäh teile, et te loote noortele võimalusi oma andeid näidata ja julgustate neid seda tegema. Aitäh teile iga päev, et tegelete nendega koolis ja pärast kooli ja kuulate neid. Aitäh teile, et teete nende maailma rikkamaks lihtsalt olemas olemisega. Aitäh teile, et olete lisaks vanavanematele see toetav küla, millest laste kasvamisel nii palju abi on.
