Connect with us

Intervjuu

Intervjuu President Karisega: Hiiumaa tarkused ongi teistsugused kui mujal

Kaks päeva Hiiumaal visiidil viibinud president Alar Karis ütleb Hiiu Lehele antud intervjuus, et riik ei saa iga panustatud euro pealt kasumit oodata ning kui vaja, tulebki mõnda piirkonda hoo saamiseks rohkem tõugata kui mõnda teist.

Viscosa kultuuritehases antud intervjuus kasuta president taas väljendit “veere peal”, selle asemel, et öelda ääremaal. Tema sõnul ei ole saared ääremaa, sest neil on hoopis teised probleemid kui Eesti mandriosa äärealadel. Iga piirkond peab tema sõnul leidma ka  oma tarkuse.  Hiiu Lehe poolt kohtusid presidendiga peatoimetaja Piret Eesmaa ja tegevtoimetaja Raul Vinni.

Piret Eesmaa (PE): Tulite Kõrgessaarde liinibussiga. Millal te enne tänast viimati liinibussiga sõitsite?

Linnaliinibussiga olen ikka sõitnud. Eks presidendiametis ole sellega natuke keerulised lood, aga tuleb praegu meelde, et viimane pikem bussisõit oli Riiga.

PE: Kas bussiga on parem kui autoga?

Kes see ikka roolis tahab olla. Bussiga sõites ju viiakse sind lihtsalt kohale. Eelistaks tegelikult rongi, aga rongiga on meil nii nagu on. Tallinn-Tartu nüüd enam-vähem töötab.

PE:  Mitmendat korda Hiiumaal olete?

Kordi lugenud ei ole, aga mõned tuttavad siin on ja kolleegiga olen vähiseirel kaasas käinud. Püüad ja vaatad, palju neid on, siis lased vette tagasi. Seda tegime Kassaris.

Raul Vinni (RV): Ametlikul visiidil olete Hiiumaal esimest korda?

Jah, selles ametis küll.

RV: Millised muljed on? 

Visiidid on ikka ju sellised, et inimesed räägivad, võibolla ka kurdavad, mis paremini võiks olla. Mina saan kuulata ja küsida, kohati ka intrigeerivaid küsimusi. Kui rääkida Hiiumaa tulevikust, mille poolest siis on Hiiumaa teistsugune kui Saaremaa või on ta hoopis samasugune nagu Saaremaa, aga parem. 

RAIGO PAJULA

President Alar Karis Hiiumaal.

Need on  need küsimused, mille peale mõelda, kui tulevikku vaadata. Rääkisime turismiklastriga, mis see tulevikulahendus võiks olla – kas teeks ka nii nagu Saaremaa, et palju spaasid ja siis konkureeriks nendega. Või teeks teisiti nagu Hiiumaa inimesed ise vist rohkem tahavad – et siia tuldaks ja logeletaks. Need on hoopis teist tüüpi inimesed ja see nõuab teistmoodi turundamist. Siis ei tuleks siia valede ootustega inimesed, kes kohale jõudes tunnevad, kuidas neile ei olegi siin midagi. Siis tulebki ennast teisiti turundada, aga see pole muidugi lihtne, sest kõik ju tahavad ennast müüa. 

PE: Millised on olnud suuremad mured või rõõmud, mis kohtumisest kõlama on jäänud?

Eks inimesed on ikka rõõmsad. Kõige rohkem kurdetakse ühenduste pärast. Praegu ollakse väga rõõmsad suurema lennuki üle. See, et  Hiiumaa on kaugemal ja laevasõit võtab kaua aega, tuleks pöörata kuidagi enda kasuks. Kui tuleb inimene praamiga ja kulutab selleks tund viisteist, siis ta võiks ju kauemaks siia jääda. Kui kolmeks päevaks jääda, siis pole tund viisteist sõitu ju üldse pikk aeg.

RV: Te pakkusite  “ääremaa” väljendi asemel välja ütluse “veere peal”. Miks nii? 

Ääremaastumine ei ole positiivne väljend. Samuti pole see geograafiline, vaid poliitiline väljend. Samamoodi ei meeldi meile ka väljend Ida-Euroopa, sest see pole geograafiline väljend, vaid hinnangu andmine. 

Saartel elavad inimesed ju päriselt ei ela ka ääremaal. Nad elavad saarel ja on meretagune rahvas, ääremaa ei ole üldse õige termin siinkohal. Ääremaadel on hoopis muud probleemid, saartel omad.

RV: Riigis mängitakse makse ümber ja  isegi siin veere peal, kus majanduslik olukord ei ole nii hea, tuli üllatuslikult välja, et oleme kuldse ringi omavalitsustega samal tasemel. 

Ma ka üllatades avastasin, et Hiiumaalt võetakse 50 000 eurot ära. Eks sellistes olukordades on alati ju võimalik tasandada või korrigeerida, kui mingi mudel ei tööta. Siin kindlasti tuleks seda teha ja selle nimel tasuks võidelda.

RV: Aga äkki võiks see korrigeerimine toimuda enne, kui midagi välja hõigatakse?
Me teame ju väga hästi, et reageerime kogu aeg tagantjärele. Muidugi võiks enne läbi mõelda. Mina heidan ka palju ette, et tuleks kaaluda erinevaid alternatiive ja otsuste tegemisel tuleks mõelda erinevatele võimalustele. Aga eks see on seesama päevakiire nagu projektidega – peaasi, et saaks esitatud. Ja siis, kui raha tuleb, on vaja raha ära kulutada. Kuigi minu meelest, kui on lolluse jaoks raha saadud, võib tagasi anda ju küll. 

PE: Saarel olemisega on alati see teema, et peame ikka kõva kisa tegema, kui tunneme, et meid keegi ei näe. Nagu viimati transpordiameti juht ütles, et raiskame riigi raha oma laevade ja lennukitega. Kas kuidagi oleks võimalik seda lõhet pealinna ja mittepealinna vahel pehmendada?

Ministrid peaksid rohkem kohal käima, reaalselt nägema, mis toimub. Saari peabki tõenäoliselt rohkem doteerima, muud võluvitsa ei ole. Ministrid tulevad ja lähevad, aga mõni püsivamalt töötanud ametnik, kes ajaloolist mälu veel kannab, võib siis aidata selgitada. Ehk saaks ka ära kasutada neid poliitikuid, kellel siin Hiiumaal pesa on. Ka puhkama tulles peaks iga poliitik aru saama, et see päris odav lõbu ei ole.

PE: Praami- ja lennuühenduse kõrval on oluline ka internet. Kas ja kui palju riik võiks üldse ühenduste loomist toetada, kuigi see neile väga kasumlik tegevus ei ole?

Riigi jaoks on ju kasumlik, kui inimesed saavad oma tööd teha seal, kus nad tahavad. Siis teeb see inimene oma tööd ju hulga rõõmsamalt, mitte ei kuluta aega tööle sõitmisele. Riigi kasumit ei saa alati vaadata selle nurga alt, kui palju  iga välja antud euro tagasi toob, kuigi neid arvutusi on ka tehtud. Internetiühendus on igal pool mure. Saarte peal kõik muidugi võimendub. Võibolla tulekski igale asjale lihtsalt null-koma-midagi koefitsient juurde arvestada ja äkki saab palju asju niimoodi ära lahendada.

RV: Me räägime siin transpordi toetamisest, mille peale Narva-Jõesuu inimene ütleb, et aga makske mulle ka osa sõidust kinni.  

Ega see pidev võrdlemine ei vii kuhugi. Riik ju ei arene igal pool samaaegselt ühe kiirusega. Kui kuskil on mingi mahajäämine, siis tulebki panna sinna raha. Mitte pidevalt, vaid doteerida korraks ja anda ressurssi. Ida-Virumaal, näiteks, anname viis aastat tõukeraha. Vanasti oli ka Euroopa Liidus tõukefond. Selle mõte oli selles, et sulle antakse tõuge. Kui kännu tagant lahti oled saanud, küll siis juba saad ise edasi. See ei ole pidev rahastamine, vaid korraks. 

RV: Kuum teema on ka energeetika.

Toru on teil kitsas ja energiat pole kuhugi panna.

RV: Just, et tahaks toota ja panna, aga ei saa. Aga teemaks on ka varustuskindlus, tuuleparkide rajamise üle käib lõputu vaidlus. Mis teie arvates oleks see võti, et Hiiumaal oleks elekter stabiilne, puhas ja odav? On see üldse võimalik?

Tänapäeval on ka tuumajaam puhas elekter, mõned riigid liiguvad selle poole, mõned on täielikult selle vastu. Meie alles alustasime seda diskussiooni, mis tähendab, et enne paari kümmet aastat ei juhtu siin midagi. Isegi juhul, kui peaksime jõudma järeldusele, et tuumajaam tuleb. 

Riigi kasumit ei saa alati vaadata selle nurga alt, kui palju iga välja antud euro tagasi toob.

Aga kui tahame puhast, eks tuleb seda päikest ja tuult püüda ning salvestada kuidagi. 

Tehnoloogia ju areneb ja akudes saab energiat hoida rohkem ka kui 24 tundi. Eks tulevad igasugused alternatiivid ka. Põlevkivist me ei saa ikkagi päevapealt loobuda, kui midagi asemele pole panna, kuigi 2030. aastaks oleme lubanud vähemalt elektri tootmiseks põlevkivist loobuda.

RV: Tihti sumbuvad tuuleparkide vaidlused sellesse, et inimesed ei taha neid oma tagaaeda. Ehitage, kuhu tahate, aga mitte siia. Kuidas sellist suhtumist lahendada?

See on natuke enesekeskne lähenemine, sest kuhugi peavad nad ju tulema. Taani leidis lõpuks lahenduse, et inimesed, kelle koduhoovi tuulikud ehitatud olid, said ka neist ressurssidest osa. Väga suurt nurinat ei olnud. Nii peaks siin ka olema, sest mis see alternatiiv siis on? Linna ju ei tee tuuleparki. Nad ikkagi peavad olema lageda peal või meres. Alternatiiv oleks, et me ei tarbi elektrit. Lükkame öösel lihtsalt elektri välja. Ma pole kindel, kas inimesed sellega nõus on.

RV:  Külastasite täna ka gümnaasiumit, haridus on teile üldse südamelähedane teema. Ise olen seda meelt, et siit saab sama hea hariduse kui linnast. Aga hariduse väidetavalt viletsam kvaliteet on tihti põhjus, miks Hiiumaale ei kolita.

Erinevates koolides on erinevad võimalused ja mingi valdkonna haridus võib olla mõnes koolis võimatu. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et anda seda parimat võimalikku haridust. Ka linnas ei ole tegelikult ju õpetajaid ja eliitkoolid otsivad neid tikutulega taga. 

Õpetajate puudus on ammune probleem, aga õpetaja imidž on alla viidud ka läbi ajakirjanduse. Ainult räägitakse probleemidest – vilets vaimne tervis, palk väike. Kui ma olen noor inimene, kas ma siis läheks õpetajaks õppima, kui valikuid on nii palju. Õpetaja kuvand peaks muutuma.

Võtame näiteks õpetajaõppesse ainult need, kes tulevad viie protsendi parimate sekka oma tulemustega. See väärtustaks seda ametit. Annaks sõnumi, et õpetajaks ei saagi igaüks. Algul tuleb vähem inimesi võib-olla õppima, aga üks hetk see muutub.

RV: Kas sellistes ametites nagu arstid, õpetajad, mida piirkondades on vaja, võiks olla stipendiumid, et aidata neid inimesi siia tuua?

Ida-Virumaal näiteks on palgad kõrgemad. Kindlasti saaks läbi selle positiivselt mõjutada. Ülikooliharidus võiks ka olla tasuline, aga kui õpid hästi, oled vabastatud. Või kui õpid eriala, mida riigil on rohkem vaja, saab samuti vabastuse. Ettevõtted saavad ka muidugi toetada spetsialistide haridusteed, aga seal tuleks lahendada maksuküsimus, et ei peaks makse maksma selle pealt.

RV: Üle Eesti muudetakse praegu hariduskorraldust  ja koole pannakse kinni. Hiiumaa on seni pääsenud, aga kus see piir peaks jooksma koolipidaja Exceli põhise ratsionaalse mõtlemise ja kogukonna emotsionaalse lähenemise vahel.

Seal polegi piiri. Keskkonnad, kus koolid toimetavad, on nii erinevad. Mõnes kohas võib õpilaste arv olla mõistlik, aga kui kooli kõrval pole muusikakooli ega staadionit, siis pead ju ikka sõitma kuhugi kaugele. Teises kohas on õpilasi vähe, aga kõik teised asjad on olemas ja kogukond toetab. Tuleb vaadata üksikjuhtumeid.

RV: Üldjuhul kogukonnad ju tahavad, et oleks kool.

See eeldab kogukonna panustamist ka. On lausa näiteid, kus kogukond peab kooli üleval. See pole muidugi selles suhtes jätkusuutlik, et ühel hetkel lapsed kasvavad suuremaks ja siis sul pole seda enam vaja. Mingid kriteeriumid peavad muidugi ka tabelis olema, aga midagi peab veel olema lisaks. Ma olen rääkinud ka koolijuhtidega, kes näevad, et tulebki kool kinni panna. Muidugi tuleb ka lahendus leida, kuidas lapsed siis mujale kooli saavad. Ühendused on kõige tähtsamad. Selles küsimuses on palju bürokraatiat, mis takistab liikumist, mitte ainult raha.

RV: Kuidas sobiksid kokku Hiiumaa ja tark Eesti? Kuidas võiks veerealad targast Eestist rohkem võita?

Vast läbi selle, et targaks saamine on individuaalsem. Individuaalsed oskused ja see, et õpetajal ja vanematel on siin rohkem aega laste jaoks. Tarkus seisneb natuke ka selles, et ollakse erinevad ja on vaheldusrikkus. Siinsed tarkused ja oskused on erinevad kui Saaremaal, Tallinnas või Ida-Virumaal. 

PE: Hiiu Lehes ilmus mõni aeg tagasi arvamuslugu, et võibolla Hiiumaa ei peakski nii palju vaatama mandri poole, vaid võiks vaadata hoopis, kuidas kergemini Saaremaale saaks ja Saaremaalt siiapoole. Rohkem saartevahelist koostööd. 

Ongi ju terve rida probleeme, mis on teil kahel sarnased ja millega minna ühiselt Tallinnasse. Leiate ühisosa ja toetate üksteist. Koostöö võiks ikka tugevam olla, eriti kui on vaja millegi vastu olla või millegi eest võidelda. Sokutage oma tarku inimesi pealinna – ametnikeks, riigikokku ja ministriteks. Nad vähemalt saavad regiooni muredest aru.

RV: Lähete õhtul kontserdile. Olete teadupoolest  klassikalise muusika austaja. Milline suhe on Tobiase loominguga?

Eks ikka natuke olen tuttav, aga mitte põhjalikult. Ta on ikkagi Eesti muusika esimene. Hiiumaal on ka. Tobias saab 150, aga teda tuleks elus hoida ka muul ajal ja kasutada seda ära, et tuua noori muusika juurde. Samamoodi Hiiumaal elavaid kuulsusi, võibolla peaks neid rohkem esitlema ja mandrirahvas ka teaks, et Erkki-Sven Tüür on siit. 

Pärti tuuakse ka esile, et Eestit tutvustada. Niimoodi tekib inimestel kohaga seos, et see või teine inimene on sealt pärit. Täna käisime Kassari kabeli kalmistul ja mul ei olnud aimugi, et Olev Eskola on siia maetud. Samastumine ja teiste inimeste kaudu sideme otsimine töötab. 

Veel lugemist:

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...

Fotogalerii

Hiiumaa motoklubi Insula Deserta tegi laupäeval reisi Heltermaale, kus kasiti Ranna-Ellaks kutsutavat kuju. Lisaks külastasid motomehed üheskoos ka Hiiumaa maakauplusi. Fotod Eike Meresmaa

Arvamus

Kui President Alar Karis 11. oktoobril 2021. aastal ametisse astus, ütles ta oma kõnes: „Minu üheks ideaaliks on tark rahvas.“ Seda kuuldes tundsin, et...

Ahto ilmajutud

Järgnevatel päevadel sademeid oodata ei ole. Ööd on jahedad, kuid päevad päikese kaasabil soojemad.   Reedel (03.05) on nõrgenev kõrgrõhkkond Eesti kohal ja selle...