Piret Eesmaa Vaatamata palavale ilmale, oli mudelväljaku avamisele kunagises paemurrus kogunenud hea hulk rahvast, et mõtetes minna enam kui 400 miljoni aasta tagustesse aegadesse, kui ringatollina tekkis esialgne Hiiumaa saar.
Kohal oli ka Eesti geoloogiakeskuse osakonnajuhataja Kalle Suuroja, kes mudelala idee paarkümmend aastat tagasi välja käis. Eriti toredalt jäi tema suust kõlama mõte: “Meteoriit tõi siin esimest korda maa vee alt välja juba siis, kui Hiiumaa alles lõunapoolusel ja seal, kusagil Antarktika lähedal aru pidas, et ei tea, kuidas sinna põhja poole ka saab.”
Kalle Suuroja on Kärdla kraatrit väga põhjalikult uurinud ja kirjutanud selle kohta ka magistritöö “Kärdla impaktkraatri teke ja areng”.
Neli põhjust
Palade loodushariduskeskuse juhataja, projektijuht Karin Poola tõi avamisel välja neli põhjust, miks see Hiiumaa uus vaatamisväärsus nii oluline on.
Esimesena rõhutas ta mudelväljaku tähtsust õppematerjalina. “Lasteaiad on juba oma huvi aktiivselt üles näidanud ning oktoober juba hõivatud,” rõõmustas Poola.
Teiseks aitab mudelväljak Kärdla meteoriidikraatri lugu ka Hiiumaa külalisele paremini jutustada. “Kui seni on meteoriidikraater olnud suhteliselt hoomamatu, siis mudelväljak joonistab sellest väga selge pildi Tiit Kaljuste kujundatud stendi abil,” kinnitas ta. “Kuigi merepõhi siin päris esile ei tule, siis kraatri vall on siiski väga selgelt näha.”
Mudelväljaku kujundanud Tiit Leito juhtis kohalviibijate tähelepanu paemurru äärel paljanduvale paekivile ning ütles, et see on täielik ime ja kusagil mujal Eestis seda niimoodi näha ei ole.
Kolmandaks rõhutas Poola mudelväljaku tähtsust kogukonna jaoks ning rõõmustas selle üle, kui hästi kohalikud inimesed kogu idee vastu võtnud ning kohe algusest äärmiselt toetavad olnud: “Nad ütlesid meile, et hakake aga kohe tegema! Ärge oodake midagi!” Nimelt asub vastavatud väljak eramaal ja maaomanik Urve Männamaa on omalt poolt igati kaasa aidanud, et mudelväljaku idee reaalsuseks saaks.
Neljandaks tõi Poola olulise väärtusena välja ka ümbritseva imekauni taimestiku, mis just tänu meteoriidikraatri karbonaatsele pinnasele seal nii liigirohkelt kasvada saab.
Tiit Leito nimetas oma kõige olulisema rollina kogu projekti juures sellesse uskumist, Karini sõnul aga oli just Tiit see, kes suurema osa oma päevadest ja õhtutest väljaku ehitamisele pühendas.
Soera Kivimite maja jätk
Kunagisse paemurdu rajatud Kärdla meteoriidikraatri mudelväljak on järg Soera talumuuseumi õuel asuvale Palade loodushariduskeskuse Kivimite majale, kus Kärdla kraatri teemat samuti käsitletakse.
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tekkis ligi 4kilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraater madalas merevees teisel pool ekvaatorit. Pärast paljusid geoloogilisi protsesse nagu setete teke, maakoore liikumine ja mitmed jääajad, on kraater tänapäeval looduses raskesti märgatav.
Mudelväljak, mis asub Pühalepa osavallas Paluküla bussipeatusest vaid poole kilomeetri kaugusel, annab külastajale ruumiliselt tajutava pildi Kärdla kraatri suurusest ja proportsioonidest. “Loodan, et isegi, kui suured bussid siia päris sisse keerata ei saa, siis tee ääres peatumiseks aega ikka leiavad, sealt on siia ainult 300 meetrit tulla,” ütles Karin Poola avamisel.
