Kui kümmekond aastat tagasi Kärdlasse Selverit ja Säästumarketit, praegust Mini Rimi ehitama hakati, oli hiidlaste seas vastumeelsust. Küll ei sobinud poodide asukohad, siis küsiti, et miks meile üldse neid vaja on. Säästuka vastu koguti isegi allkirju. Nüüd, kui mõlemad olemas on, ei kurda enam keegi. Kliente jagub kõikidesse kauplustesse ja pigem rõõmustatakse laienenud kaubavaliku üle.
Huvitav, kas sama kordub ka Käina Tuuletorniga? Praegu on kuulda nurinat, et miks seda torni vaja, on ju palju olulisemaid objekte. Samas aastate pärast ei kujuta me ehk elu Hiiumaal ilma elamuskeskuseta ettegi.
Spordihoone, keskväljak – iga ehitus tekitab vastumeelsust ja nurinat. Samas tahame kõik ju elada korras linnas, saarel, kus elu edeneks. Miks siis on esimene reaktsioon kõigele uuele vastu sõdida?
Tundub, et Hiiumaalt jõuavadki vabariiklikku meediasse ainult negatiivsed uudised.
Kas pidev vastasseis peaks olema see, mis saarele uusi inimesi meelitab?
Meil on toimumas palju arenguid, mis on ju positiivne. Tuuletorn on kohe-kohe valmimas. Uut turismihooaega saame ehk vastu võtta värskel keskväljakul. Valmimas on uue sotsiaalkeskuse esimene etapp. Lähiaastail saavad lapsed õppida uues ja kaasaegses koolihoones. Tänapäevase ruumilahendusega lasteaedki pole ilmselt väga kauge tuleviku muusika.
Suhtugem uude pigem positiivselt ja avatud meelega, sest ainult nurisedes ilmselt kaugele ei jõua.
20. september 2019
