Paar nädalat tagasi saatis politsei välja lakoonilise teate: „Eelmisel neljapäeval, 19. septembri õhtul kella 21.30 ajal sattus politseipatrull peale Hiiessaare teel toimunud liiklusõnnetusele, kus 18aastase mehe juhitud sõiduauto Ford Mondeo oli teelt välja sõitnud. Sõidukis viibis õnnetuse hetkel lisaks juhile veel kaks kaasreisijat, kuid õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Sõiduauto juht oli kaine ja omab vastava kategooria juhtimisõigust.“
Õnnetusi juhtub ikka, kuid see gümnaasiumiõpilastega juhtunu sai üheks ajendiks, miks Hiiumaa Gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa keelas tulevikus kõik väljaspool kooli toimuvad rebaste nädalaga seotud üritused.
Tol õhtul toimus vanas Suuresadama piirivalvekordonis rebaste ristimise üritus, kus abituriendid korraldasid erinevates tubades kümnendikele väljakutseid, mida tuli lahendada. Transpordiks kasutati vanemate õpilaste autosid. Kõik oleks võinud lõppeda hästi, kui üks noortest autojuhtidest poleks otsustanud Kärdlasse naasta gaasi põhja vajutades teistest erinevat teed pidi, mis lõppes õnneks ilma inimohvriteta õnnetusega.
Esmaspäeval, pärast rebaste nädalat, toimus Hiiumaa Gümnaasiumis sisuliselt kriisikoosolek. Kohale olid kutsutud 10–12 klasside õpilased, klassijuhatajad ja lapsevanem Kristel Peikel, kes sotsiaalmeedias rebaste nädala mõttekuse ja korralduse kohta sõna võttis. Õigupoolest kutsutigi koosolek kokku tema ettepanekul, kuid Peikeli sõnul ei oodanud ta kooli poolt nii laia ringiga kokkusaamist.
Esimese asjana ütles Ivo Eesmaa, et vaatamata õpilastega tehtud kokkulepetele, ei pidanud mõned õpilased neist kinni.
Hiiu Lehele täpsustasid direktor ja kooli õppejuht Maris Nõmmik-Kärtner, et 12. klasside õpilastega kohtuti nädal varem, kus arutati rebaste teema läbi. Eesmaa ütles, et koolil on selle nädalaga olnud varem probleeme ja seetõttu pidid korraldajad esitama kooli juhtkonnale detailse kava, mis kümnendikega ette võetakse. Nädala jooksul plaaniti mitmeid üritusi, alates teistmoodi riiete kandmisest kuni avaliku ruumi koristamiseni. Kavas olid Suuresadama kordonis plaanitud üritused. Paraku muutsid mõned õpilased tubades toimuva vulgaarse alatooniga ettevõtmisteks. Kooli juhtkond ütles, et nemad lähtusid õpilastega tehtud kokkulepetest ja on kahetsusväärne, et nii juhtus.
„Sellist asja me näha ei taha,“ ütles Eesmaa. Tema sõnul tahtsid abituriendid sel aastal tõesti teha nädalat teistmoodi.
Õpilaste ees esinedes ütles Eesmaa, et rebaste nädalat ära ei keelata. Keelamine ei käi tema sõnul kooli põhimõtetega kokku. Küll aga ei lubata seda enam teha kuskil metsas.
„Te peate õigustama seda, et teid peetakse täiskasvanuks,“ oli koolijuhi sõnum abiturientidele.
Lapsevanem Kristel Peikel tõstatas rebaste ristimisega seotud teema sotsiaalmeedias, kui ta sattus peale, kuidas kümnenda klassi õpilasi sunniti kostüümides koolimaja ees neljakäpukil roomama. Rohkelt toetavat vastukaja saanud postituses märkis Peikel, et selline vaatepilt tekitas temas õõvastust.
„Saan aru, et selline ettevõtmine on traditsioon, aga olukorras, kus meie ümber on nii palju kiusamist, alandamist ja vägivalda ja kus me justkui seda taunime, siis on meil äkki selleks lausa eraldi päev,“ kirjutas ta ja pakkus välja, et sellist traditsiooni saab ikkagi korraldada kuidagi positiivses võtmes.
Hiiu Lehele teadaolevalt oli Peikeli nähtud vahejuhtum seotud õpetajatele mõeldud hommikuse tervitamisega, kus õpilaste seas eriti hinnatud õpetajate ees laskuti põlvili.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Õpilaste ees seistes rääkis Peikel, et taolised ettevõtmised mõjuvad vaimsele tervisele ning sellest saab aru alles täiskasvanueas. Tema sõnul ei julge need, kes ei taha sellistes asjades kaasa lüüa, loobuda, kuna kardavad grupi hukkamõistu. Ta märkis, et tema 12ndas klassis käiva pojaga just nii juhtus.
Emotsionaalseks ja kärarikkaks muutunud arutelus vaidlesid nii kümnenda kui ka kaheteistkümnenda klassi õpilased kõnelejale vastu. Kümnendikud märkisid, et neid ei sunnitud tegema midagi sellist, mida nad ei tahtnud ning enne rebaste nädalat tuli neil probleemide välistamiseks täita pikk küsimustik võimalikest vastunäidustustest. Samamoodi öeldi, et selline traditsioon hoopis tugevdab klassi ühtekuuluvustunnet ning kedagi ei tühistata seepärast, kui ta ei taha kaasa teha.
Õpilased tundsid huvi, miks Kristel Peikel ei tulnud murega kooli jutule, vaid läks kohe sotsiaalmeediasse, mis heidab koolile tänamatult halba varju. Peikeli sõnul kirjutas ta ka kooli, kuid ei saanud kohe vastust. Ivo Eesmaa märkis, et viibis kirja saamise päeval linnas konverentsil ja ei saanud vastata. Peikeli sõnul on ta saatnud kirju ka hiljem, kuid neile vastust saanud ei ole.
Sõna võtnud õpetajad märkisid, et sel nädalal toimus ka väga palju toredaid üritusi, millele nüüd ühe-kahe ebaõnnestumise tõttu vesi peale tõmmatakse.
Kohtumisel mingi lahenduseni ei jõutudki, sest õpilased Kristel Peikeli räägituga ei nõustunud. Kõneleja jällegi ütles, et lapsed seisavad ringkaitses ja ei taha temaga, kes ta näeb suurt pilti, kaasa mõelda.
Kristel Peikel ütles Hiiu Lehele, et kui talle oleks kooli poolt kohe näidatud õpilaste plaane, poleks sellist arutelu tulnud. Küll aga ei pidanud ta õigeks, et kui keegi julgeb sekkuda, siis pannakse talle seda pahaks.
HIIG 9. lennu pöördumine
Kallis koolipere,
Meie lennu poolt korraldatud üritus on tekitanud palju probleeme ja muret kõikidele inimestele, kes on sellega seotud. Palume siiralt vabandust alaealiste õpilaste lapsevanematelt, koolilt, teistelt gümnaasiumi klassidelt ja kogukonnalt.
Rebaste ristimine on pikaajaline traditsioon, mis on liitnud klasse, kuid valmistanud ka palju muret ja tekitanud küsimusi läbiviidavate tegevuste sündsuses. Sel aastal plaanisime seda üritust muuta inimlikumaks ja väärikamaks. Selleks eemaldasime nn „piinakambri“, tegime selgeks ja julgustasime osalejaid ütlema „EI“, kui miski ei sobinud, küsisime pidevalt heaolu kohta, tantsisime ka ise rebastega koos ning seda nii koolis kui ka keskväljakul ja tegime kindlaks, et tegevused oleks toredad kõigile. Ka õpetajad väitsid, et selle aasta rebased on eriti ilusasti riietatud ja rõõmsameelsed. Rõhutasime alatasa, et tegevused ja osalemine on vabatahtlik.
Meie pingutused olid asja eest, sest teisel päeval liitus meiega veel üks rebane, kes oli näinud, kui tore oli tema klassikaaslastel eelneval päeval. Ka kolmanda päeva „pargirets“ oli plaanitud teisiti kui varasematel aastatel. Meie kavas olid tegevused nagu palli korvi viskamine, miimika alias, takistusrada ja ka ühine köievedu, milles pidid rammu katsuma omavahel 10. ja 12. klassi õpilased.
Hiiumaa Gümnaasiumi abituurium soovis selle aasta üritusega muuta rebaste „retsimist“ rebaste ristimiseks. Tahtsime näidata, et värskeid kümnendikke on võimalik gümnaasiumisse vastu võtta ka väärikalt ja toredalt. Meil on kahju, et seoses metsaristimisega tekkis olukord, mis oli eluohtlik.
Püüe paremuse poole jääb tekkinud mure ja meelehärmi varju. Vabandame ja võtame vastutuse.
Hiiumaa Gümnaasiumi abituurium
Vaata HIIG-i rebaste ristimise videot SIIT
