Eelmisel nädalal said Käina perearstikeskuses oma esimese COVID-19 ennetamiseks manustatava vaktsiinisüsti kätte 80 eakat patsienti – süstiti ära kogu vaktsiin, mis oli saabunud.
Kolmapäevaks oli kutsutud süstimisele 40 inimest, neljapäeval ja reedel oli registreerituid mõlemal päeval 20. “Alustasime kolmapäeval kell kümme ja lõpetasime kella kuue paiku – päev otsa vaktsineerisime,” rääkis pereõde Anu Saar, kes koos pereõe Kerlin Uuskariga patsiente vastu võttis ja süste tegi.
“Meie eesmärk on kõik võimalikult kiiresti ära vaktsineerida ja teeme seda nii kiiresti, kui meile tuleb vaktsiini,” kinnitas kuu aega Käina perearstikeskuses perearstina töötanud dr Madis Tiik.
Vaktsineerimisele kutsuti üle 80aastased inimesed ja need, kel diagnoositud tõsised kroonilised haigused. Käina perearstikeskuse klientidest kuulub n-ö riskirühmadesse, keda esmajärjekorras vaktsineeritakse, umbes 700 inimest. Esimesse rühma kuuluvad elanikud vanuses 80+ ja grupi suuruseks on ligi sada inimest, teises rühmas ligi 120. Riskirühmi on kuus ja nagu üleriigiliselt, nii on ka Käinas jaotamise aluseks vanus, haigused ja tervislik seisund.
“Nimekirjad on haigekassa meile andnud ja neid me ise välja ei mõtle,” selgitas Anu Saar. Vahel siiski juhtub, et haigekassa nimekirjadesse satub apsakaid, näiteks seetõttu, et need on koostatud aasta alguse seisuga. Saar ütles, et kahtluse korral on alati võimalus pöörduda perearsti poole ja küsida, kas ta on riskigrupis. Kui perearst leiab, et ta tegelikult kuulub riskirühma oma haiguse või terviseseisundi tõttu, aga nimekirjas teda pole, siis saab pereõde teha paranduse.
“Vaktsineerimisest keeldujaid on olnud väga vähe,” märkis Saar, täpsustades, et see number on muutuv. Näiteks, kui nädal tagasi pandi kirja süstimise aegu, oli äraütlejaid 80+ vanusegrupis kümmekond. Nüüdseks on mitmed oma meelt muutnud. Keeldunud on vaid viis inimest ja seda mitte seepärast, et nad pole kaitsesüsti soovinud, vaid kuna nad on voodihaiged ja tervis ei luba.
Moderna säilib kauem
Süstimiseks kasutati vaktsiini nimetusega COVID-19 Vaccine Moderna. See, et Käinasse jõudis just Moderna vaktsiin, oli Kerlin Uuskari sõnul haigekassa ja terviseameti valik.
Põhjuseks on tõenäoliselt see, et sel vaktsiinil on lihtsamad hoiutingimused kui teistel vaktsiinidel. Ülessulatatud Moderna vaktsiin säilib külmutuskapis kuni kuu aega. Ühest viaalist saab võtta kümme annust ja kui esimene annus on võetud, tuleb vaktsiin ära kasutada kuue tunni möödudes.
“Meie tegime siia saadetud vaktsiinid ära ühe nädalaga ja plaanime ka järgmised teha nädalaga,” ütles Uuskari.
Pereõed ei täheldanud ühtegi kõrvaltoimet kohapeal ja reede pealelõunani ei olnud keegi ka telefonitsi vaktsiinisüstiga seotud sümptomitest teada andnud. Anu Saar selgitas, et kõrvaltoimeid võib olla, kuid ei pea olema.
Rõõmustamiseks oli pereõdedel põhjust ka seetõttu, et enamik kohaletulnuid olid ise teinud eeltööd ja tutvunud, mis vaktsiiniga tegu on. “Väga vähe oli vaja selgitada ja see oli üllatav, ” märkis Anu Saar. “Ei tea, kuidas teiste vanusegruppidega on, aga 80+ vanuses inimesed on ikka väga aktiivsed vaktsineerimas käijad ja väga tublid!” lisas ta.
Tähtis on õigeks ajaks tulla
Vastuvõtuajad olid jaotatud arvestusega, et patsientide vahel oleks võimalikult vähe kokkupuuteid.
“Oli neid, kes tahtsid hästi varakult kohal olla, kuid hajutamise pärast on tähtis, et kokkulepitud kellaaegadest kinni peetakse,” palus Saar tulevastel vaktsineerima kutsututel silmas pidada.
Kummalgi pereõel on kasutada eraldi kabinet ning süstile järgnevaks veerandtunniseks jälgimisajaks on keskuses samuti ruumi, et piisavat vahemaad hoida.
Lubati 140 doosi
Järgmiseks nädalaks on Käina perearstikeskusele tellitud 140 doosi vaktsiini. “Kas ja kui palju neid jõuab kohale, ei oska praegu öelda,” ütles Saar reede keskpäeva paiku. Saadetist oli oodata alles õhtul kella viieks.
Nädala algul, esmaspäeval, hakkasid keskuse pereõed registreerima järgmist vaktsineeritavate gruppi. Selleks helistavad nad ise haigekassa koostatud nimekirjas olijad läbi, et leppida kokku süstimise ajad ja jagada vajadusel selgitusi. Lisaks saavad nad kirja panna neid, kes ei saanud esimesest rühmast eelmisel nädalal vaktsineerima tulla.
“Nii peaks meil järgmise nädala lõpuks olema tehtud esimene süst kaheannuselisest kuurist kahe kõrgema riskigrupi patsientidele ja jäävad kolmas-neljas-viies-kuues grupp,” heitis Saar pilgu juba nädala lõppu.
“Süst ise on väga väike protseduur, tegelikult see eeltöö ja järeltöö on aeganõudev,” laiendas ta vaadet vaktsineerimisele, mis pole sugugi üksnes süsti tegemine.
Lisaks jätkub perearstikeskuses ka tavapärane töö, kinnitas perearst Marje Vanni asendanud perearst Madis Tiik. Tema sõnul tegeleb patsiendiga esmalt pereõde, kes otsustab uuringute ja analüüside vajaduse ning teeb esmase otsuse probleemi kiireloomulisuse kohta. Sõltuvalt probleemist võib lahendajaks olla pereõde, perearst või eriarst. Vastuvõtud toimuvad kohapeal kabinetis või siis kaugvastuvõtuna telefoni või videokõne teel.
