Kahju on ilusal suveajal meenutada inimsusevastaseid kuritegusid ajast, mil Hiiumaa metsade süles hukati süütuid inimesi.
Kõik haljendab ja õitseb, Eesti elab laulu- ja tantsupeo tähe all, aga meenutamata jätta ka ei saa.
Oomäel hukatutele on nüüd püstitatud mälestusmärk, mis memoriaali nime välja kannab – võimas tammepuust rist ja mälestuskivi selgitava tekstiga.
Meie riik ei ole enam üksi. Tsiteerides Eesti peaministrit Taavi Rõivast, on Eesti usalduslikud liitlassuhted partnerriikidega, koostöö demokraatlike riikidega tagatis, et 1940. aasta stsenaarium enam ei korduks.
Unustada me siiski ei tohi. Peame mäletama neid õudusi, mis tol koletul ajal toime pandi, peame mäletama inimsusevastaseid kuritegusid ja neid hukka mõistma.
Selleks, et midagi nii kohutavat enam kunagi ei korduks.
4. juuli 2014