Kapten on laeva juht ja tema töö on vaadata, et meeskond teeks koostööd ja viiks reisijad laevaga turvaliselt üle mere. Kaptenil on kaks peamist abilist: vanemtüürimees, kes juhendab teki peal madruseid ja pootsmane ning vanemmehaanik, kes vastutab laeva tehnilise poole ja seadmete eest. Laeval on päris palju teenuseid, nagu näiteks toitlustus, pardapood ja puhastusteenus sisse ostetud ning kaptenil tuleb laeval seega olla ka omaniku esindaja.
Saarlase Tanil Küti huvi meremehe kutse vastu tuleb kodust Orissaarest. „Meri on tõmmanud ja huvitanud mind juba väikesest peale, kui isaga kalal käisin,“ ütleb Tanil, et sooviski kapteniks saada.
Esimene laev oli Harilaid, millel Tanil praktikandina kooli kõrvalt suveks tööle asus. Harilaid sõitis küll Kuivastu-Virtsu liinil, aga tol suvel juhtus ka nii, et Harilaid sõitis kuu aega Rohuküla-Heltermaa liinil.
Pärast Orissaare mereklassi lõpetamist suundus Tanil Tallinna Mereakadeemiasse, kus omandaski laevajuhi eriala.
Kapten Tanil Kütt.
Tanil Kütt alustas kaptenina tööd kaubalaeval, aga naasis 2015. aastal tagasi koduvetesse Väinamerele. „Põnev on, ei kahetse. Alustasin praktikandina Harilaiu peal ja siis saatus on teinud nii, et olen Harilaiu peal ka kaptenina töötanud. Leigri peal alustasin tööd 2020,“ ütles Kütt.
Samuti on ta olnud kapten Sõru-Triigi liinil Kõrgelaiul, siis Rohuküla-Heltermaa liinil Harilaiul. Harilaiu pealt läks St. Ola parvlaevale Rohuküla-Heltermaa liinil, edasi Regula kapten Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu vahel. Lisaks on ta vahepeal olnud ka parvlaevade Pireti ja Tõllu kapten. Tanil Kütt oli ka see mees, kes tõi parvlaev Tiiu Türgist Eestisse.
„Huvitav on mul Väinameres olnud kõik need 10 aastat,“ meenutab Tanil Kütt.
Parvlaev Leiger Rohuküla sadamas.
Kapteni amet nõuab tema sõnul otsusekindlust. „Vahel peab otsuseid vastu võtma, mis ei ole kõigile sobivad,“ ütleb Tanil Kütt, et liiga demokraatlik ei saa olla. Juhiomadused ja organiseerimisvõime on tema sõnul samuti vajalikud.
Leigril on korraga ühes vahetuses 18 meeskonnaliiget. Ühes vahetuses töötavad kapten, vanemtüürimees, vanemmehaanik, vahimehaanik, elektromehaanik, pootsman, kolm vahimadrust, laeva perenaine, pardarestoranis Take Off töötavad kaks kokka ja kaks klienditeenindajat, R-Kioskis kaks klienditeenindajat ning laeva peale kaks puhastusteenindajat. Vahetus vältab nii, et kaks nädalat tuleb ööpäevaringselt olla laeval ja järgmised kaks nädalat saab puhata. Kokkade ja puhastusteenindajate vahetus on ühe nädala kaupa.
Laeva perenaine korraldab toitlustuse sujuvat toimimist. „Teeme kõike koos,“ ütleb perenaine Katrin Vesilind, kes töötab tihedalt koos klienditeenindajate ja kokkadega. Perenaine arvestab kokkade ja klienditeenindajate töötunde, räägib meeskonnaga läbi menüü asjus, tellib ja võtab vastu toiduained. Kokad valmistavad söögi muide nii meeskonnale kui reisijatele.
Laeva perenaine Katrin Vesilind.
„Kõige raskem osa on ennustada, palju reisijaid tuleb ja palju kaupa tuleb tellida,“ ütleb äsja ametisse asunud perenaine. Tema jaoks vajab kõik alles harjumist ja õppimist.
„Ukse peale tullakse tihti koputama, et abi küsida või lihtsalt rääkida. Lapsed on eriti uudishimulikud ja vaatavad, mis keelumärgi taga on,“ ütleb perenaine Katrin Vesilind.
Kui reisijatel ununevad asjad pardale ja meeskond need leiab, viiakse asjad perenaisele, kes teavitab ettevõtte kliendikeskust, kes seejärel omakorda võtab ühendust asja omanikuga. Lisaks vastutab perenaine ka näiteks laeva kaunistamise ning jõulunurga ehtimise eest.
Laeva R-Kioski klienditeenindajate Viivika Pankini ja Merle Venta sõnul on laeval tore töötada. „Kõige rohkem ostetakse R-Kioskist ikka kohvi ja kabanossi,“ nendivad nad.
Laeva R-Kioski särasilmsed klienditeenindajad Merle Venta (vasakul) ja Viivika Pankin.
Masinaruum, kus on laeva süda, asub laevakeres seal, kust väljast vaadates on veepiir. Sinna pääseb vaid mööda järsku treppi. Sellist mugavust nagu üles minnes, et jalavaeva vähendaks lift, masinaruumis töötajatel pole.
Elektromehaanik Indrek Tammeveski, kes on enda sõnul puhastverd hiidlane, jälgib kontrollpaneelidelt masinate tööd päevasel ajal. Öösel on valves vahimehaanik, kes teeb kaasa hommikuse ja õhtuse reisi.
Vanemmehaanik Reigo Tamme ülesanneteks on kõikide näitajate jälgimine, kütuse tellimine laeva, varuosade vajaduse üle arvepidamine ja tellimine, hoolduse planeerimine. Muuhulgas seisab tema ka hea selle eest, et reisijatetekil oleks õhusoe paraja temperatuuriga.
Elektromehaanik Indrek Tammeveski.
Vanemmehaanik Reigo Tamm.
Paljud reisijad küsivad tihti, miks laev kiiremini ei sõida. Kapteni sõnul on tund ja viisteist minutit täiesti optimaalne aeg. Iga minut kiiremat sõitu tõstaks kütusekulu.
Laeva kütusekulu sõltub kapteni sõnul erinevatest asjaoludest. Talvel laeva kütmine ja suvel laeva jahutamine, samuti tuule suund ja veetaseme kõrgus. Kui vesi on madal, kulub laeva liikumiseks kaks korda rohkem kütust, raskete jääolude korral isegi kolm ja pool korda rohkem.
Kui laev seisab sadamas, lülitatakse diiselmootorid välja ja laev võtab elektrienergia kaldalt.
Kapten tutvustab tööd ja masinaid masinaruumis.
Leiger peab hakkama Rohukülast liikuma. Ühtäkki tekib masinaruumis kõrvulukustav müra, alarmid annavad märku, et masinad hakkavad tööle.
Masinaruumis on suured rauast masinad: diiselmootor, generaatorid, sagedusmuundur, asimuutkäitur ning erinevad torud ja kaablid. Masinad on nii laeva vööris kui ahtris ühesugused ja paigutatud peegelpildis. Sõidu ajal töötavad masinad nii laeva ees kui taga, aga ühel poolel rohkem, sõltuvalt siis sellest, kummale poole laev sõidab.
Masinaruumis asuvad ka laevatöökoda ning tuleohutus- ja päästevarustus. Samuti on masinaruum eraldatud veekindlate ustega, et vesi ja suits läbi ei tuleks.
Mainaruum on eraldatud vee- ja tulekindlate ustega.
Kapteni sõnul on laevas ohutus väga oluline. Reisiparvlaeva meeskonnal on vaja läbida igal nädalal evakuatsiooni- ja tuletõrjeõppused. Lisaks kursused iga viie aasta tagant. Ka laevadel endil on ülevaatus kohustuslik.
Meretava on, et kapten lahkub laevast viimasena või et kapten läheb laevaga põhja. Kapten Tanil Küti sõnul on väin nii madal, et põhja ei saa vajuda.
„Kui veetase on kõrge, siis autoteki peal võib-olla mõni auto saab märjaks,“ rahustab Kütt muretsejaid.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Pootsman tõmbab sildumisotsad laeva.
Autotekil seavad pootsman ja madrus laeva reisivalmis. Kui roolimajas antakse käsklus reisi alustamiseks ning masinad ja ajamid on tööle pandud, siis autoteki meeskond võtab jämeda sinise köie ehk sildumisotsa kai küljest lahti ja keerab pooli peale, et keegi otsa ei koperdaks.
Aga milleks kasutatakse kollast voolikut, mis reisijaile autoteki ääres silma hakkavad? Kollase voolikuga tangitakse kaldalt kütust.
Pootsman Siim Vanemb on töötanud Hiiumaa liinil juba 2011. aastast. Pootsmani ülesanne on sadamaala töötajatega suhtlemine ja laadimine.
„Kui autosid on palju, on neid lihtne laadida. Peame jälgima seda, et laev oleks igatepidi parlanksis, et vööriots ei oleks rohkem täis kui ahter,“ selgitab pootsman Siim Vanemb.
Pootsman Siim Vanemb.
Laeval on olemas ka meeskonnatekk, mis asub lastenurgaga samal tekil, kus siis kahe nädala pikkuse vahetuse ajal saab meeskond töövahetuse jooksul puhata, süüa ja igapäevatoimetusi teha. Meeskonna jaoks on laeval ühe või kahe voodikohaga kajutid, kus igas kajutis WC ja duširuum. Meeskonnatekil on veel söögi- ja puhketuba, saun, treeninguruum, tehnilise meeskonna riietusruum tööriiete jaoks, tuletõrje- ja esmaabivarustuse kapp ning pesupesemise ruum pesumasinate ja pesukuivatitega.
Meeskonnale pakutakse süüa neli korda päevas, toit saadetakse alt köögist toiduliftiga meeskonna söögituppa.
Kaptenil on omaette suurem kajut ja kontoriruum.
Ohutusvarustuse kapp meeskonnatekil.
Leigeri vanemtüürimees Martin Allsoo unistas väikese poisina lennukipiloodiks saamisest, aga õppis hoopis meremeheks.
„Mõtlesin, et mis asi kuskile ei kao ja millega probleeme kunagi ei tule, siis tuligi mõte, et meri – see ei kao kuskile,“ ütleb Martin Allsoo, miks ta peale põhikooli Tallinnasse Karu kooliks (asus Karu tänaval) kutsutud merekooli ja sealt edasi Mereakadeemiasse õppima läks. Esimese praktika tegi Martin jäälõhkujal Tarmo. Martin Allsoo on see mees, kes tõi Leigeri Türgist Eestimaale.
„Töö laeval on äge ja pole millegi üle kurta,“ ütleb vanemtüürimees Martin Allsoo enesekindlalt.
Leigeri vanemtüürimees Martin Allsoo.
Kõrgel kaptenisillal on uhke vaade. Rohuküla sadam on reede õhtul Hiiumaale väljuvale laevale soovivaid autosid täis.
Autod sõidavad järjekorras laevale ja reisijad otsivad reisijatetekil meelepärast istumiskohta. Kapten ja vanemtüürimees jälgivad kaptenisillalt ja kaameratest kõike hoolikalt. Raadiosaatjast tuleb teade, et kõik mahuvad peale. Enne kui pootsman hakkab rampi üles tõstma, kihutab üks auto veel üle sadamaala ning jõuab viimasel minutil laevale.
Paljud on jõudnud laevale viimasel sekundil. Kapteni sõnul on võimalik hilinev inimene ära oodata, aga otsus ootamise kohta tehakse vastavalt olukorrale. „Laeval on õigus oodata kuni viis minutit. Arvestada tuleb kõiki asjaolusid, nagu näiteks ilm, kas oodatakse bussi või haiglatransporti,“ selgitab kapten. „Üldiselt püüame õigel ajal väljuda. Kui ei ole tegu päeva viimase reisiga, siis ülemäärane ootamine ei ole põhjendatud.“
Autod sõidavad laevale.
Kapteni sõnul on laev ööpäevaringselt valmisolekus. „Neid reise on olnud palju, kui helikopter ei lenda ja on olnud vaja patsient kiirabiga mandrile viia,“ ütleb Tanil Kütt, et riigil on tegelikult soodsam tellida lisareis parvlaevalt, kui transportida haiget helikopteriga, mis muidu on jällegi kiirem.
Raadiosaatjast antakse kaptenisillale teada, mitu inimest ja sõidukit peal on. Kapteni sõnul on vaja ohutuse tagamiseks igal reisil täpselt teada reisijate arvu.
Vanemtüürimees Martin Allsoo juhib parvlaeva käsitsi sadamast välja. Väikeste hoobadega parema ja vasaku käe all liigutab ta millimeeter haaval pea viis tuhat tonni kaaluvat laeva. Martin Allsoo jälgib ekraanidelt, kuidas liigub laeva vöör ja kuidas ahter, milline on tuule suund ja vee sügavus ning kuidas liiguvad hoovused.
Väikesed hoovad, millega liigutatakse viis tuhat tonni kaaluvat laeva.
Sadamast välja manööverdamise hetkel näitavad numbrid parvlaeva kiiruseks 5,8 sõlme ja puhub läänetuul 8–9 m/s. Sadam on üsna kitsas ja palju pole ruumi eksida.
„Nagu arvutimäng, aga salvestuse nuppu ei saa vajutada,“ naljatleb vanemtüürimees.
Keset väina mööduvad Tiiu ja Leiger teineteisest, parvlaevade vahe on 200 meetrit.
Parvlaevade kodusadam on Heltermaa, kus vilguvad kutsuvalt vastu kaks punast tuld.
Kapten ütleb, et Heltermaa sadam on huvitavam, sest seal käib rohkem kaubalaevu, kalalaevu ja jahte ning tihti on seal lootsikaater. Suvel on ka Heltermaa sadamast väljasõit turvalisem, sest jahid on nähtaval. Rohuküla sadamas jäävad jahid teiste laevade ja muuli taha varju.
„Hiiumaale suundudes me näeme alati päikeseloojangut ja Rohukülla sõites päikesetõusu,“ ütleb kapten, et meri on vahel meeliülendavalt ilus.
Väikese müksuga vastu kaid jõuab Leiger Heltermaa sadamasse.
„Eks see Hiiumaa ikka liigub iga kord sentimeetri haaval mandrist eemale, kui tüürimees laevaga sadamas vastu kaid sõidab,“ naljatab vanemtüürimees. „Eks ole ju Tubala vai ka päris viltu vajunud sellest kai vastu rammimisest ja ei jõua enam Hiiumaad paigal hoida.“
Pootsman avab puldist rambi, autod ja inimesed liiguvad kiirustades välja, sest kodu ja kodused ootavad.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Fotod: Eike Meresmaa
Udu, viin ja hullud naised
Ega meremehed pole suu peale kukkunud. Nende naljad pole küll alati kõige siivsamad või trükimusta kannatavad.
Üks meremeeste ütlus on, et udu, viin ja hullud naised on meremeeste kolm vaenlast.
Kapten ja vanemtüürimees naeravad selle peale: „Udu on päris tüütu, viin on kurjajuur, aga hullud naised kannatab ära.“
Laevaga on hea sõita
Kas parem on sõita laevaga või autoga? „Laevaga on ikka parem sõita kui autoga. Autoga on ainult siis hea sõita, kui peale kahenädalast vahetust koju pere juurde saab,“ nendivad nii kapten Tanil Kütt kui vanemtüürimees Martin Allsoo.
