Connect with us

Uudised

Osavaldade kolm olulist rolli

Kes mõtlesid välja osavaldade valitsemismudeli, milline on osavaldade roll järgmisel valitsemisperioodil ja kuidas kaitsta Hiiumaa piirkondade huve osavaldade kaudu, neil teemadel arutleb praegune Käina osavallavanem, endine Käina vallavanem OMAR JÕPISELG.
Tugevate osavaldadega Hiiumaa valitsemismudel sündis Emmaste Noortekeskuses, tollase Emmaste valla, Käina valla ja Pühalepa valla läbirääkimisel ning sündis see kolmel suuremal põhjusel: 1) Võimalikult suure iseotsustamise ja autonoomia jätmiseks kohapeale, kohaliku identiteedi säilitamiseks; 2) Õiglustunde säilitamiseks – iga osavald sai kaasa senise tulubaasi ja investeerimisvõimekuse, st välditi vaidlusi, kuidas oleks uus raha jagamise mehhanism piirkondade vahel; 3) Majanduslikel põhjustel – nii tundus kõige säästlikum majandada piirkondi ja jättis vastutuse säästlikkuse eest kohapeale.

Esimene põhjus oli kahtlemata tunnetepõhine. Kellel kõhutunde pealt (küll muudele näidetele tuginev), kellel usaldamatuse tundel põhinev – ei tea mis need “teised” nüüd meie kandiga tegema hakkavad. Kellel trots jõuga valdu ühendava riigi vastu. Need poliitikute tunded kahtlemata kajastasid rahva meeleolusid ja eestkõnelejad omakorda mõjutasid rahvast.

Õiglus on pisut rohkem emotsioone käivitav ka tänapäeval ja see on pigem tasakaalu leidmise küsimus: investeeringud Kärdla–maapiirkonnad, ülalpidamiskulud Kärdla–maapiirkonnad. Laiemalt kulud–investeeringud tasakaal. Osavald on selles mõttes ainult üks statistiline üksus, kus täna on vähemalt võimalik mõõta kulusid, tulemit ja ka elanike arvu. Kärdla ja Kõrgessaare ühinemisel ei olnud võimalik õieti mõõta, milline osa eelarve kuludest ja tuludest kummalegi poolele läks, ja võibolla just ka seetõttu olid süüdistused üksteise arvel elamise kohta väga suured.
On valdkondi, nt sotsiaaltoetused, kus toetused on üle Hiiumaa ühtlustatud ja piirkonniti mõõtmine ei anna enam lisandväärtust. Seega osavallati arvepidamist saab lihtsustada ja säästlikumaks muuta. Samas osavaldade eelarvete täielik ära kaotamine tekitab läbipaistmatuse ja hoogustab umbusaldust – isegi kui sisulist poliitikat lähiaastail ei muudetaks.
Hiiumaa valutu ja suuremate tülideta liitumine oli Eesti omavalitsusmaastikul väga edukas. Seda tunnistas Rahandusministeeriumi kodanike rahulolu uuring, kus Hiiumaa koos (mitteliitunud) Muhu vallaga mitmeski valitsemise kategoorias etteotsa jõudis. Rahva tundeid tasub arvestada. Samas läheb elu edasi ja ajalugu ei huvita liialt pragmaatilist kodanikku. Nii pole  iseseisvuslastel mõtet leinata lõputult kadunud valdu. Ja ühe valla pooldajatel tänitada senini osavaldade üle.
Minu arust on jäänud osavaldadel alles järgmiseks perioodiks kolm olulist rolli.
1) Hiiumaasisese regionaalpoliitika tööriist – võimalus piirkondade rahastust mõõta ja hoida. Nagu Maanteeametis öeldakse – liiklustiheduse poolest poleks Hiiumaale põhjust ühtegi investeeringut teha. Samalaadne suund oleks Hiiumaal väikeinvesteeringute, teede ja heakorra rahastusega.
2) Haldamise tööriist. On lihtsalt pragmaatiline hoida kohapeal tänast piirkonda tundvat kompetentsi – kuidas remontida teid või lükata lund kodanikele, parandada toru või vihmaleket valla hoonetes. Otsustada, kes vajab sotsiaalabi või kes on kohapeal elav kodanik, kellel on õigust hajaasustustoetust taotleda. Ainuüksi transpordi ja ajakulu, hakata Kärdlast käima Emmastes neid asju ajamas, oleks raiskamine.
3) Kohaliku demokraatia ja mitmekesisuse hoidmise tööriist. Ühelt poolt on osavallakogud loodetavasti demokraatliku kaasamise ja kogemuse taimelavaks. Teisalt kujundavad osavallavanemad igapäevaselt Hiiumaa otsuseid, kus iga
piirkonna asutuse, MTÜ või majapidamise taust saab otsustamisel arvestatud. Paari parteilise ja ikkagi konkreetses asulas elava abivallavanemaga vallavalitsuses ei ole sisulist ühtlast piirkondade tundmist ja arvestamist. Kolmandaks on mõistlik konkurents ja erisused ühtlasi ka rikastavad.
Kunagi Bornholmil külas käies ja nende ühinemiskogemust küsitledes, rääkisid kohalikud suure valla suurima miinusena just mitmekesisuse, sh ideede vähenemist, selleni välja, et kui ei meeldi suure valla poliitika, siis mine mujale tööle või toetust küsima… aga kuhu enam.
Alati võib tagasi minna nullpunkti ja küsida lihtsa küsimuse – kui meil ei oleks osavaldu, siis kuidas neid küsimusi lollikindlalt paremini lahendada? Omaette teema on osavaldade tugevuse küsimus. Sõltumata raamidest, on osavallad tugevad ja piirkondade huvid hästi kaitstud kui: 1) osavallal on autoriteetne ja aktiivne osavallakogu; 2) osavalla vanem on kaasatud vallavalitsusse;
3) osavalla eelarve on piisav talle jäetud ülesannete katmiseks. Kui esimese teemaga tegeleb volikogu just lähikuudel, siis teistes küsimustes saabub selgus volikogu valimistega.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...