Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta puhul tänati kodarraha aumärgiga laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidjaid ja edasikandjaid. 60 tunnustatu seas pälvis Kodarraha Hiiumaa tantsuõpetaja Helle-Mare Kõmmus .
Kõmmus ütles, et puhkab veel peoväsimust ega olnud valmis peomuljeid jagama. Nii aitavad sel pidulikul puhul tema tehtud suurele tööle valgust heita vanad ajalehed. Selgub, et esimest korda osales Kõmmus tantsupeo läbiviimisel juba 1987. aastal. Nüüdseks on ta tantsupidude korraldamisel kaasa löönud üle 20 aasta, seda nii kuraatori kui lavastaja rollis.
Kodarraha pole sugugi ainus, millega Helle-Mare teeneid ära märgitud. 2012. aastal pälvis ta nii maineka Ullo Toomi stipendiumi kui presidendi Valgetähe teenetemärgi. 2015. aastal tunnustasime tema tantsitud lugusid preemiaga Hiiumaa
Kultuuripärl. 2014. ja 2018. aastal väärtustas Eesti folkloorinõukogu tema teeneid pärimus-kultuuri preemiaga.
Aastast 1997 on Helle-Mare Kõmmus Hiiumaa rahvakultuurispetsialist. Kodusaarel juhendab ta rahvatantsuansambleid Taidelaid ja Kohvilähkrid ning folkloorirühma Dagö.
Hiiumaaga seotud nimedest on laulu- ja tantsupeo kodarraha pälvinute seas ka tuntud Eesti koorijuht ja muusikapedagoog Silvia Mellik.
Kodarrahad andsid üle Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse, Eesti kooriühingu ja Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esindajad koos president Kersti Kaljulaidiga. Aumärgid anti üle Kadrioru Roosiaias.
Kodarraha on kõrgeim austusavaldus pühendumise eest. Ajalooliselt on kodarraha olnud Eesti eripärane ehtetüüp, mida mujal maailmas ei tunta ning mis levis 19. sajandil peamiselt Lääne-Eestis ja Pärnumaal, aga ka Lõuna-Eestis.
Tänavu möödus esimesest laulupeost 150 aastat, 85aastane tantsupidu toimus 20. korda.
