Viljandisse sõidu ootus algas kohe pärast möödunud aasta imetoredat reisi Kuusallu. Viljandi võttis meid vastu imeilusa lauluga – toimus erivajadustega inimeste laulupeo peaproov. Kui hinge lauluga kosutatud, siirdusime pärast korralikku lõunasööki Viljandi tänavatele jalutama.
Tundes jalgades väikest väsimust, istusime bussi ja algas ekskursioon mööda Viljandi linna giidi saatel. Nautisime imelisi vaateid Viljandi järvele, Lossimägesid ja rippsilda, mis jätsid imelised mälestused. Ka Pärimusaidas olime esmakordselt. Jaani kirikus süütasime oma hoolealuste eest küünlad ja igaüks mõtles omi mõtteid.
Vestlusringis Viljandi omastehooldajatega tundsime, et oleme kõik üks – poolelt sõnalt mõistame, mida teine öelda tahab. Ka mured ja probleemid on samad nii Hiiumaal, Viljandis ja ilmselt kogu Eestis. Kosutav oli vahetada kogemusi. Muuhulgas saime teada kuidas toimetab omi toimetamisi sealne päevakeskus. Aeg tormab edasi omasoodu ja enne lahkumist jäi veel teha ühispilt, vahetada kallistusi ja käepigistusi.
Reis oli tore ja meeldejääv ning selliseid reise on meile, omastehooldajatele väga vaja. Selle eest suured tänud Raili Mägile, kes võttis ette suure töö, et meid reisile viia.
Suur tänu ka Ennole, kes suure bussiga Viljandi kitsastel tänavatel manööverdas ja üldse ei torisenud. Aitäh teile kõigile teile, kallid reisikaaslased!
Kõigi meie suur tänu toetuse eest Hiiu maavalitsusele, Hiiu vallavalitsusele ja
MTÜle Eesti omastehooldus.
Haja Kaev
reisil osalenu