Jälgi meid

Arutelu

Oleme nüüd paiknemisindekseeritud

Sissejuhatuseks niipalju, et sellel teemal saaks kirjutada loo ka asjade seisu õiguslikult hinnates. Hea sõber ja jalgpallikaaslane Jõks näiteks võiks seda teha. Aga jäägu see esialgu tegemata. Kui kellelgi tekib huvi, siis isikuandmete kaitse seaduse para­grahv kuus annab otsad kätte. Ma siin heietaks mind vallanud emotsioonist.
Artikkel on esmalt ilmunud ajakirjas Edasi
Mind ehmatas, ja väga, uudis selle kohta, et alates sellest aastast arvutab statistika­amet välja paiknemisindeksit!!! Ehmatas eelkõige seetõttu, miks seda tehakse. Nimelt soovib statistikaamet teada, kus inimene elab ja sellest saan ma aru. Aga ka seda, kellega koos ta seal elab!! Mida? Mis see riigi või statistikaameti asi on, kes kellega koos elab??
Seejuures tehakse eri andmebaaside ristkasutust ja alljärgnev loetelu pärineb selle­kohasest uudisest. Loomulikult aadress rahvastikuregistris, aga mitte ainult. Millisele aadressile saadetakse lapsetoetusi, kus on omand, elektrivõrguga liitumise koht, perearst, töökoht, kool ja “tippsaavutusena”
apteek, kust on ostetud digiretseptiga ravimeid! Vau!!!
Nii on juba rehkendatud ka elanike arv paiknemisindeksi alusel. Loomulikult ja arusaadavalt väheneb seejuures elanike arv saartel. Kas me seda ennem ei teadnud, et paljud mandril elavad puhkavad seal suviti? Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks inimene ise ei võiks otsustada, kus ta elab ning teeb seda rahvastikuregistris, teades, et 1. jaanuari seis on oluline tulumaksu laekumise kohana.
Kogu selle ristkasutuse tulemusena täiesti kindlasti ei saa me ka mingeid täpsemaid andmeid. Inimesel võib olla mitu omandit ja elektrivõrguga liitumise kohti veelgi rohkem, kui aidatakse maksta kellelgi arveid.
Perearsti juures käiakse seal, kus arstid ja õed meelepärased on. Vahetatakse elukohta, aga perearst jääb sama.
Töökoht ja elukoht, ma usun, on väga suurel osal inimestest erinevas omavalitsuses. Kaugtööl olev töötab oma arvutis Muhus ja ettevõte hoopis Londonis? Võrumaal oma leibkonnaga kokku kuuluv töötab Tartus, Tallinnas või Soomes hoopis. On see uudis mingitmoodi?
Kui inimene väljub hommikul kodunt omavalitsuses A ja tema omavalitsuses B asuv perearst on ta suunanud eriarsti juurde omavalitsuses C, siis ostab ta oma­valitsuse C territooriumil asuvast apteegist ka rohud, sest kodu lähedal tal apteeki polegi või tuleb neid mingi aja oodata, aga arst soovitas kohe sisse võtta.
Lepiks õige nii kokku, et meil, riigi­alamatel, on õigus ise otsustada, kus me elame ja kellega koos. Kas siin võib tulla ette ebatäpsusi? Kindlasti võib. Aga see viga ei ole suurem, kui meie andmetes, kas siis seaduslikult või mitte, sorides ja neid ristkasutades.

EIKI NESTOR

Avaldatud lühendatult

Veel lugemist: