Eilses ETV saates “Suud puhtaks” oli juttu tasuta ühistranspordist, mis 1. juulist Eestis kehtima peaks hakkama. Sellega kaasneb ühistranspordi dotatsiooni kasv mulluselt 67 miljonilt eurolt 92,4 miljoni euroni.
Samas saavad kõige suuremat kasu sellest harjumaalased, kus liinivõrk tihedam. Saates toodi näite Aegviidust, kus bussiliiklus harv ja peamiselt kasutatakse tööle ja kooli sõitmiseks ronge. Rongipileti eest tuleb aga edaspidigi ise maksta. Küsiti, miks on Aegviidu
inimene tallinlasest kehvem?
Hiiumaal on bussiühendus üsna hõre ja kui vaadata Hiiu Lehe veebiküsitlust, tundub, et saareelanikke jätab tasuta ühistransport üpris külmaks. Vaid 29 protsenti ütleb, et kui bussisõit oleks tasuta, sõidaks nad bussiga sagedamini. 55 protsenti leiab, et buss ei sõida sinna, kuhu vaja ja nendel aegadel, mil talle vaja, ning 16 protsenti ütleb, et ei sõida kunagi bussiga.
25 miljonit lisaeurot on muidugi väga suur raha. Kui natuke unistada, mida kõike saaks sellega teha Hiiumaa ja mandri ühenduse heaks. Ehk jätkuks sellest veel ühe ja madalama süvisega parvlaeva tellimiseks? Hiiu Lehe allikas on väitnud, et praegu riigieelarves ette nähtud 400 000 eurost Rukki kanali süvendustöödeks ei piisa. Et Eestis polevatki nii sügava kopaulatusega süvendajat ja see tuleks tuua mujalt ning ainuüksi kohaletoomine maksaks 100 000 eurot. Sellest 25 miljonist eurost saaks siis ehk lisa võtta?
Jah, arusaadav – tasuta piletiga hoiavad päris paljud pered, kes igapäevaselt ühistransporti kasutavad, päris palju kokku. Äkki võiks see olla lahendatud vajaduspõhise toetusena – kel vaja, see taotleb ja kasutab?
6. aprill 2018