Okupantide vangilaagris hukkunud Arsenali ülemale avati mälestuspink

Kolmapäeva, 5. oktoobri keskpäeval kogunes Arsenali keskuse juurde Tallinnas Erika tänaval märkimisväärne hulk rahvast. Oma kohalolekuga avaldasid nad austust kunagise sõjatehase Arsenal töötajatele ja ülemale Eduard Rudolf Kimberile (1885–1943), kes arreteeriti ja suri Ust-Võmlagi vangilaagris Komimaal.
Kohal olid Kimberi sugulased Eestist ja Rootsist. Kohaolijatest mitmed võtsid ka sõna, mälestushetke avas Arsenali keskuse juht, viimasena kõneles sugulaste esindaja Arnold Kimber. Ka siinkirjutaja võttis sündmusel sõna, ja üks väike tsitaat minu öeldust oli: “Meie väikese rahva ajaloos on seiku, mis on nii võikad ja ülekohtused. On loomulik, et elavad võlgnevad mõrvatutele vähemasti mälestuse jäädvustamise.” Eesti Endiste Metsavendade Liidu nimel andsin tänutäheks üle kaks tänumünti, ühe Arsenali keskusele ja teise keskuse juhile mälestuse hoidmise ja kandmise eest meile ja tulevastele põlvedele.
Ja mälestuse jäädvustamise sündmus see oli. Kuid kui sageli me tajume, kuidas üks sündmus viib teiseni. Vaevalt, et siinkirjutaja oleks teadnud minna kunagise Eesti Vabariigi sõjatehase, praeguse Arsenali keskuse juurde, et osaleda seal asetleidval mälestusväärsel sündmusel.
Julgen kindlalt väita, et siin­kohal saame “süüdlaseks” pidada pikalt planeeritud ja hoolsalt ette­valmistatud sündmust, mis koostöös kõigi kaaskorraldajatega edukalt ka õnnestus. Tähelepanelik lugeja viib
vast “otsad” kokku ja aimab, et see sündmus oli Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna lipu vahetamise tseremoonia ja sellele pühendatud Kaitseliidu suurpäev Kärdlas.
Sündmuse eel ilmus pressi­teadete ja teiste ajalooliste kirjutiste hulgas kohalikus ajalehes Hiiu Leht ka tähelepanuväärne lugemine kunagise Läänemaa mehe ja hiidlase saatusest, mehest, kes aastatel 1925–1940 juhtis Arsenaali sõja­tehast. Nii seda nime EW ajal kirjutati.
See huvitav lugemine kandis pealkirja “Hiidlane juhtis Eesti Waba­riigi sõjatööstust”. Ilmus see 30. septembril ja on ka digilehes loetav alapealkirja Ajalugu all. Soovitan!
Ja siinkirjutaja ei eksi, kui mainib, et tegemist oli Läänemaa mehega, oli ju Hiiumaa tookord Lääne maakonna osa. Hiiu maakond loodi okupatsiooni ajal 1946. aastal, kui eraldati Hiiumaa ala Lääne maakonnast.
Okupantide vangilaagris hukkunud Eduard Rudolf Kimberit jääb meenutama mälestuspink, mis avati tema 137. sünniaastapäeval.

HEIKI MAGNUS
Kaitseliidu Lääne maleva
teavituspealik