Tõnis Ulm Jahipiirkonna kasutajaile antakse õigus väljastada jahiseaduse nõuetele vastavatele isikutele, sh maaomanikele tasuta luba šaakali küttimiseks.
Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et kuna šaakalil on hea kohanemisvõime, suudab ta elada mitmesugustel aladel, sh inimasustuse lähedal. Šaakal on omnivoor ja raipetoiduline, eelistab pisiimetajaid ja maas pesitsevaid linde. Seepärast kasvavad koos šaakalite arvu kasvuga ka kahjud maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele. “Seeläbi võib šaakal ohustada kaitsealuseid liike ning kaitstavate alade kaitse-eesmärke,” selgitas Lotman. Kuna rohkearvulised kohalikud väikekiskjad, rebased, kährikud, nugised jt on maas pesitsevate lindude ja mitmete kaitsealuste liikide arvukust niigi vähendanud, alustataksegi nüüd šaakalite küttimist.
Esialgu on see lubatud järgmise aasta 31. märtsini. Šaakalit võib küttida sarnaselt rebastele ja kährikutele. Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht või püük kastlõksuga on lubatud märtsi lõpuni, uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist veebruari lõpuni.
Ka kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib šaakalile jahti pidada kastlõksu või jahikoeraga 1. oktoobrist järgmise aasta märtsi lõpuni. Šaakali küttimisel kaitstavatel aladel tuleb järgida kaitse-eeskirjades sätestatud täiendavaid liikumis- ja ajalisi piiranguid.
Ameti looduskaitseosakonna juhataja Tarvo Roose tuletas meelde, et igast kütitud või hukkununa leitud šaakalist tuleb teada anda keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonda. Sarnaselt suurkiskjatele tuleb koguda kütitud või leitud looma
bioproovid, mis annavad teavet šaakalite asurkonna seisundi ja juurdekasvu näitajate kohta.
Jahipiirkonnaga liitmata loodusobjektidel määravad keskkonnaameti regioonid 1. novembriks ulukite arvukuse reguleerija ja annavad šaakali tasuta jahiloa väljastamise õiguse.
HL
