Tärkma–Triigi jäätee jõudis avatud olla vaid napilt kaks päeva, kui vastutustundetud autojuhid selle puruks sõitsid. Kaheks päevaks avatud jäätee läks maksma 10 000 eurot! Suur summa tekitab küsimusi: Miks on jäätee avamiseks kuluvad summad nii suured? Miks seda siis üldse tehakse, kui see nii palju maksab ja pole teada, kaua kasutada saab?
Pea igal talvel kuuleb nurinat, miks jääteed juba ei avata. Arusaadav – jääteel sõit on kiire võimalus saarelt mandrile või naabersaarele pääseda, paljude jaoks aga lihtsalt huvitav meelelahutus. Tänavuse Vormsi jäätee puhul oli see viimane variant eriti ilmne.
Äkki on jäätee rajamine tänapäeval siiski vaid raha raiskamine ning võiks saada ajalooks, nüüd mil korralikult pikki ja külmi talvi aina vähem?
Ohutu jäätee avamiseks on vaja teha põhjalikku eeltööd: uuringuid ja mõõtmisi, mis nõuavad ettevalmistusaega ja palju raha. Eeltöö ja sellele tehtavad kulutused jäävad aga jääteel sõitjaile märkamatuks. Mis see siis avada on, meri läheb jäässe, mõned kadakad siia-sinna, märkimaks sõidurada, ja sõidame… Selgub, et nii lihtsalt käis see ehk nõuka ajal, nüüd enam mitte. On ju jäätee rajaja õlul vastutus nende autosolijate elude eest, kes jääteel liiguvad. Ja see vastutus on suur.
Kas oleme valmis selleks, et jäätee oleks igaühe enda vastutus ja riiklikult reguleerimata või soovime, et jääteel oleks meie turvalisus tagatud?
Kui sobib viimane variant, siis on selge, et see maksab ning ühtlasi teeb jääteesobiliku aja lühemaks.
20. märts 2018
