Pole palju inimesi, kes mere äärest on leidnud pudeliposti või näiteks õhupalliga saadetud sõnumi. Tiia Johansson on üks nendest, kes on. Koguni kolm korda. See on võimalik vaid siis, kui inimene käibki mere ääres selle pilguga, et mida huvitavat on meri jälle randa uhtunud.
Kelle süda ei hakkaks kiiremini põksuma, kui näeb mererannas mõnda eset, mis eriliselt silma hakkab. Kõpus Tiharu külas elav Tiia tunnistab, et tema läheb kohe väga elevile. Mõnikord on aga natuke kõhe ka. Näiteks oli kord randa uhutud kummipaat. Tiia mäletab, et lähemale minnes oli küll väike hirm, et äkki keegi on paadis. Teab, kas on eluski. Paat oli aga tühi ja katki ka.
ja