Kas sõltumatute maakonnalehtede pinnalejäämine peale üleelatud eriolukorda on kultuuriministeeriumi teema?
Kultuuriminister Tõnis Lukas: See on minu teema selles mõttes, et tegin ettepaneku tekitada arenduskuludeks, infotehnoloogilisteks kuludeks, töötajate koolituskuludeks riiklik lisarahastus. Raha põhimõtteliselt on olemas ja Meedialiiduga käivad nüüd läbirääkimised. Alles saatsime neile vastava kirja, milles tegin ettepaneku luua selline fond kultuurkapitali juurde ja see ühine tahtmine oli olemas.
Minu arusaamine on, et maakonnalehed ja regionaalne ajakirjandus on Eesti kultuuri pärisosa ja väga oluline osa. Praeguses olukorras tuleks maakonnalehti toetada nii, nagu me ka kriisipaketist toetasime riiklikult sel aastal. Toetus on ette nähtud ka järgmisel aastal.
Mis aga on selle asja teine pool – riik ei saa otse suunata raha ajakirjandusele – siis tekkib kohe sõltumatuse probleem. Kuidas teha nii, et kõik oleks hästi sõltumatu ja kõik ennast hästi tunneksid ja ajakirjandus ka ennast hästi tunneks?
Selle tõttu on mul ettepanek, et see raha kultuurkapitali panna eraldi fondina. Kultuurkapital siis moodustab eraldi komisjoni koostöös Meedialiiduga, mis on ajakirjanduse enda esindaja ja mis selle raha ajalehtedele suunab. Siis oleks see täiesti sõltumatu rahastus, kuigi riigi rahast.
Eriolukorra ajal tekkis mõte, et kui riik oleks täishinnaga kinni maksnud kõik need eriolukorra ajal avaldatud ülipikad teated, mis maakonnalehed avaldasid tasuta, oleks väikesed toimetused selle keerulise koroonaaja, kui reklaam täiesti ära kadus, lihtsamalt üle elanud. Mida arvate?
Riigikantselei nende avaliku teavituse rahadega tegeles, aga ega seda [toetus]raha nii suurel hulgal ka ei läinud kui Meedialiit taotles. Sellega kultuuriministeerium ei tegelenud, aga mina pean ajakirjandust Eesti kultuuri väga oluliseks osaks just eesti keele säilimise mõttes – selleks on vaja eestikeelset ajakirjandust. Selletõttu ma pean väga oluliseks, et ajakirjandusel oleks vahendeid tegutsemiseks, muidu võib-olla jääb see noorte jaoks pikas plaanis inglisekeelsete meediakanalite varju. Nii et oluline on nii kirjutav press kui televisioon ja raadio.
Ühe käigu oleme nüüd veel teinud – ma annan ajakirjanike liidule loomingulise liidu staatuse. Arhitektidel, kirjanikel, kunstnikel jt on oma liidud, millele on antud loomeliitude staatus, ajakirjanikel seni sellist võimalust ei olnud. Tõepoolest, ajakirjandust kui kultuurivaldkonda peaks rohkem rõhutama, loomeliidu staatuse andmine üks võimalus on ja seda ma tahan kindlasti ka teha. Praegu käib selle vormistamine ja ajakirjanike liidu kongressil see teave anti ka edasi. Nii et kui praegu tehakse ametlikult see ettepanek, siis 2022. aastast kvalifitseerub see riiklikule toetusele, aga loomeliitude staatuse saame me anda juba varem.
Küsis HARDA ROOSNA
Hiiu Lehe peatoimetaja
